Murdmaasuusatamise teoreetilise testtöö temaatika 1) Murdmaasuusatamise varustuse valik 2) Murdmaasuusatamise varustuse hoolduse põhimõtteid 3) Murdmaasuusatamise õpetamiseks vajalikud kohad – õppeväljakud, õppenõlvakud, rajad 4) Suusa - ja lumetunnnet arendavad tegevused 5) Paigalpöörded , nende sooritamine 6) Tõusuviisid ja nende sooritamine 7) Laskumisasendid ja nende sooritamine 8) Pidurdusviisid ja nende sooritamine 9) Astepööre – ja uisusammpööre ning nende sooritamine 10. Sahkpööre ja selle sooritamine 11. Kukkumine ja selle sooritamine 12. Vahelduvatõukeline kahesammuline sõiduviis ( klassika) 13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17.Pikema matka sooritamise põhimõtteid 18.Eesti erinevad talispordialadeks sobivad piirkonnad ja keskused NB
· Klassikaline sõidustiil a) Vahelduvtõuge b) Paaristõuge c) Ühesammuline paaristõuge d) Vahelduvtõuge ülesmäge · Uisu-ehk vabastiil a) Mogren b) wassberg 2. Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988
ja tuuakse teine suusk juurde *tõstepööre kõrvale teotatakse kepid ühele poole, üks suusk viiakse nina ees vastassuunda ja tuuakse teine suusk juurde *hüppepööre õhku hüpates suunatakse suusad vastavasse kohta Pöörded liikumisel - *astepööre keharaskus ühele suusale, tõsta ja paiguta teise suusa nina soovitud suunas ning suuna keharaskus sellele suusale *uisusammpööre keharaskus ühele suusale, lasku kehast veidi allapoole, tõsta suusanina vajalikku suunda ning suuna raskus sellele suusale Keppidega võib tõugata kahte moodi *paaristõuked *vahelduvtõuked 1866 esimesed suusavõistlused Norras 1924 Rahvusvaheline Suusaföderatsioon ja peetakse esimesed taliolümpiamängud Prantsusmal 1936 eestlased esimest korda taliolümpial Eesti head suusatajad : Jaak Mae Andrus Veerpalu Allar Levandi Aare Tamme Elmo Kassin
· Kanna oma keharaskus ühele ja siis teisele suusale ning kõige lõpus püüa seista nii, et raskus on mõlemal suusal. · Kui tunned, et raskus pn mõlemal suusal, siis lase põlvedest allapoole, hoia seejuures kere püsti, ära kalluta end ette. Pöörded Astepööre: · Lase keharaskus ühele suusale. · Tõsta teise suusa nina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja kanna keharaskus kohe sellele suusale. · Tõsta suusk teise juurde ja lasku uues suunas. Uisusammpööre: · Lase keharaskus ühele suusale ja lasku isegi põlvest pisut allapoole. · Siruta end põlvest, tõsta kiiresti teise suusa nina vajalikku suunda ja kanna raskus sellele. · Tõsta suusk teise kõrvale. Kepitõuked Paaristõuge: · Vii kepid ette, samal ajal kere tõuseb püsti. · Siis löö kepid lumme ja tee paaristõuke. Vahelduv tõuge: · Pane käed vaheldumisi liikuma · Käsi läheb ette umbes õla kõrgusele ja liigub siis nagu kepiga tõugates taha.
kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene suusk viiakse väikeste sammukestega käärasendisse pöörde suunas (keharaskus sellele) ja tuuakse teine jalg järele (lk28) 2) Uisusammpööre – Raskus pöördevälisele jalale -> teine jalg viiakse käärasendis libisevalt lumele (raskus sellele üle) -> kere kallutus pöördesiseselt -> pöördeväline suusk tuuakse teise juurde 3) Sahkpööre – nii pöördesse minek kui ka kogu pööre sahkasendis; keharaskus pöördesse minekul pöördevälisele suusale (käsi selle põlveõndlasse) -> keharaskus pöörde lõpus täistaldadele tagasi, pigem kerge tahakallutus, põlved kergelt kõverdatult (lk26)
- hüpe üle takistuse (kuuseoks lumel), - mitu hüpet (takistust) järjest. 3) Laskumine kõva lumega (jälgedeta) nõlval: - eeltoodud harjutuste kordamine, need on raskemad, sest suuski juhtivaid jälgi ei ole, - asted kõrvale, astete pikkust või tempot suurendades, - põikilaskumine, asted oru poole, - põikilaskumine, asted mäe poole, tempo kiirendamine, - uisusamm aeglases tempos väikesel kiirusel (keppe ei kasutata), - uisusammpööre aeglases tempos, - uisusamm eriti pika sammuga, - uisusammpöördega slaalomsõit, - nõlva esimene pool uisusammuga, all uisusammpööre. 4) mitmed harjutuste kombinatsioone EDASIJÕUDNUTELE: - otselaskumisel kepiväravas kükkimine ja hüpe üle oksa, - sama korduvalt, - kükkimine ning uisusammpööre, - mitu väravat ja pööret järjest, - värav + pööre + hüpe järjest, - jäljes laugel laskumisel tagurpidi laskumine.
annaabi.ee 
