Uimekiired toetuvad lihaste vahel asuvatele basaalidele e tugiluudele ja on peenelt juhitavad. Primitiivsetel kaladel on uimede ehitus teistsugune. Haidel ei ole uimekiiri ja tugiluid, nad ei saa uimesid vabalt pöörata. Tuurlastel on näilised uimekiired, mis pole enamasti luustunud. Luukalade uimekiired on erineva ehitusega ogakiired, lülistunud kiired, hargnenud kiired. Nende arv on pärilikult kinnistunud, erinevatel liikidel on uimekiirte arv erinev. Aga see pole absoluutselt ühesugune, liigi sees esineb ka varieeruvus. Selliseid loendatavaid tunnuseid nimetatakse meristilisteks tunnusteks 10 Pilt 10. Uimekiirte tüübid( särjel).( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt)) Uimevalem Uime nimetuse lühend näiteks D (dorsaaluim e seljauim) Hargnemata kiirte (nii ogakiired kui lülistunud kiired kokku) arvu piirid rooma numbrina
· Atlandi ookeani põhjaosas, osalt ka Barentsi meres, esineb hiidhai, kes on üle 15 m pikk. · Hiidhai küttimisel on esinenud õnnetusjuhtumeid, kuna tal on nivõrd hiiglaslik jõud, et ta võib sabalöökidega purustada paadi. · Suurte kalade hulka kuuluvad ka tuurlased ning ka sägad( suurim pikkus 5 m , 160 kg) ja karplased. Ohtlikud kalad · Ahvena uimes mürgine vedelik. · Tüügaskala mürk asetseb erilistes reservuaarides, mis paiknevad uimekiirte juurte läheduses. (Tema mürk võib tekitada gangreeni,surmajuhtumid ). · Euroopa kaladest on kõige mürgisemaks merilohe ehk meriskorpion. Mürgi aparaat paikneb merilohel lõpusekaantel ja selja uimes(mõikord lõpeb lugu surmaga). Torgete puhul peale panna märga liiva või hõõruda võiga. · Mürgiseid kalu leidub ka railiste hulgas . Neil asetseb sabaoga juure läheduses mürginääre. Troopiliste astelrailaste mürki kasutasid indiaanlased noolte mürgitamiseks.
Liigi sees on väiksemad süstemaatilised üksused. (Subspecies) alamliik lisatakse kolmas ladinakeelne nimi kahest nimest koosneva liiginime taha. Tegelikult peaks alamliigil olema oma geograafiline eraldatus, ta levib kindlal alal ja erineb teistest naaberaladel erinevatest alamliikidest. Alamliik on ta sellepärast, et täielikult ei ole ristumine teiste sama liigi isenditega välistatud. 3. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). Uimede nimed, uimekiirte tüübid, lõpuspiid, küljejoonesoomused. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka 3 maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli
Kuna sügavatesse kohtadesse ei pääse päikesevalgus, siis on ka seal elavad loomad selleks eriliselt kohastunud. Ookeanisügavustes on tähtsamateks meelteks haistmis- ja kompimismeel. Paljud loomad on pimedad, hulgaliselt kalu on spetsiaalselt kohastunud. Näiteks Macrourus perekonna merluusil on pikk saba, millel paiknevad saaklooma liigutusi registreerivad retseptorid. Teised liigid tõstavad end põhjasetetelt kõrgemale pikkade uimekiirte abil, et leida puhtas vees hõljuvat saaki. Kuna toitu on sügavikes vähe, on saagipüüdjad toiduotsingul sunnitud olema efektiivsed. Paljud kalad ujuvad päraniaetud lõugadega ning neelavad kõike vastutulevat. Neil on veniv magu, mis on võimeline vastu võtma suurel hulgal toitu. Nad on võimelised oma lõuad isegi nii pärani ajama, et söövad ära endast suurematemõõtmetega saagi. Tahapoole suunatud hambad hoiavad ära kinnipüütud saagi põgenemise
TUNDLIKKUSEGA PERIOODI. 1. Embrüonaalne periood. Temperatuuri alampiiriks, mis tagab normaalse arengu, on 10–12 °C. Mõnedel staadiumidel (lõigustumine, silmtäpi pigmenteerumine) võib temperatuur langeda 5–7 kraadini. vastsed olid elujõulised. 2. Vastsed resorbeerumata rebukotiga (1–2 päeva pärast koorumist kuni iseseisva toitumise alguseni). Minimaalne temperatuur võib olla 0 °C piires. 3. Vastsed paaritute uimede uimekiirte diferentseerumiseni (mass 20–60 mg). Temperatuuri alampiiriks on 6–7 °C. 4. Vastsed soomuste tekkimiseni kehal (mass 100–150 mg) taluvad temperatuuri langust 2–4 °C-ni. 5. Soomuste ilmumise perioodil (mass 100–150 mg ) on temperatuuri alampiiriks 5–6 °C. 6. Arenenud soomuskattega karpkala talub temperatuuri langust 0 °C-ni.
annaabi.ee 
