saama ja autode nõudlus kasvas muutusid tähtsaks autode kiirus ja stiilsus. 30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. 1920 - 1930 Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused. Hakati tootma autosid mis nägid enam- vähem välja nagu tänapäeva autod. Sel ajal olid eriti moes sportautod. Peale II Maailmasõda 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele". Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavusseadmeid (elektriga toimiv katus ja automaatkäigukast olid ühed tähelepanuväärsemad) Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli kesksel kohal. 1950 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Kadusid lõplikult iseloomulikud uimedega autod. Kuna oli suur energia ja eelkõike nafta kriis, siis vanad ja suured muskelautod muutusid ebapraktilisteks. Autod hakkasid minema
autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod. 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele", need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Autode ilustamiseks hakati peale panema massiliselt kroomdetaile. Uute tehniliste avastustena hakati autodele peale panema rooli- ja pidurivõimendusi, kuna selle aja autod olid sageli üle 5 meetri pikad, tihti ka väga laiad ja kohutavalt rasked. Sellepärast oli ka autode kütusekulu meeletu, 30 - 35 l/100km. Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavndusi
vetikkala, kelle keha on hämmastavalt sarnane merevetikatega. Sellele kalale on antud irooniline nimetus- ,,mere kaltsukaupmees". · Niisugune kehakuju muudab kala vetikate vahel nähamatuks ja päästab teda arvukate vaenlaste eest. · Samuti imeteldav on akvaariumikalade kuju. · · Teil on võib-olla isegi raske uskuda, et joonisel kujutatud kalade esiisaks on tavaline koger- sedavõrd erinevad on nad oma esivanemast! · Heitke pilk uimedele. · Ühel kaladest sarnaneb sabauim kukesabaga, teisel meenutab see tulpi. Kalade välisehitus Põhja eluviisiga kalad Taime tihnkikusse hoidvad kalad Kalade suu kuju Kääbused ja hiiglased kalade hulgas Väikesed: · Filipiini saartel esineb tibatilluke parvedes elav mudillane luzoni pisimudil, kelle pikkus on 1-1,5 cm . · See mudilane esineb suurte parvedena. Saarte elanikud püüavad teda ja tarvitavad toiduks.
Hakati tootma autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod. · 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele". Need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Ennekõike võeti autode disainimises eeskuju lennukitest ja kosmoselaevadest. Käimas oli ju kosmoseajastu ja võidujooks kuule! Autode ilustamiseks hakati peale panema massiliselt kroomdetaile. Uute tehniliste avastustena hakati autodel kasutama rooli- ja pidurivõimendusi, kuna selle aja autod olid
end varjab. Niisugune kehakuju muudab kala vetikate vahel nähamatuks ja päästab teda arvukate vaenlaste eest. Narmaskala pikkus ulatub 25 sentimeetrini. Pilt 4. Suur narmaskala ehk suur vetikkala(Phyllopteryx eques). (http://farm1.static.flickr.com/53/154089029_95c5d92e89.jpg) Samuti imeteldav on akvaariumikalade kuju. Teil on võib-olla isegi raske uskuda, et joonisel kujutatud kalade esiisaks on tavaline koger- sedavõrd erinevad on nad oma esivanemast! Heitke pilk uimedele. Ühel kaladest sarnaneb sabauim kukesabaga, teisel meenutab see tulpi. Kuldkala, kelle teisendeid on kujutatud joonisel ( Joonis 1), on aretatud kogrest Hiina ja Jaapani akvaristide poolt. Kodustatud kokrede hulgas võisid ilmuda ebaharilike uimedega või orginaalse värvusega eksemplarid, nii nagu mõnikord kaljutuvide hulgas ilmuvad omapärase sabakujuga valged isendid. Hakati kasvatama nende isesuguste kokrede järglasi.
annaabi.ee 
