ja suitsiidid ning muud isiksuse-, psüühika- ja somaatilised häired. Koolides on uimastikaubandus laialt levinud. Niihästi legaalste kui ka illegaalsete uimastite tarvitamine koolinoorte seas on sagenenud kogu Euroopas, Eesti ületab aga Euroopa riikide keskmist mitme näitaja poolest (Allaste 2008: 46). Tubakat, alkoholi ja kanepit peetakse väravaks uimastite maailma, sest on töenäoline, et neid tarbides tutvuvad noored inimeste ja paikadega, kus tarbitakse ka teisi aineid. Laste uimastitarbimist mõjutab väga tugevasti vanemate seisukoht. Kui alaealistel lubatakse kodus vesipiipu popsida või alkoholi tarvitada, et ta seda mujal ei teeks, siis õpetab see neid ka uimasteid tarbima. Mida nooremana hakkab teismeline legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarbima, seda suurem on tõenäosusega jääb ta neist ainetest sõltuvusse. Noortel, kes alustavad sõltuvusainete tarbimist enne 21. eluaastat, on hiljem alustanutest kaks korda suurem tõenäosus sõltuvusse sattuda, enne 15.
Alternatiivtegevused suurendavad noorte vastutustunnet ühiskondlike väärtuste suhtes ja annavad võimaluse tunda rahuldust isiklike saavutuste üle. Programmi mõju: üksi ei mõjuta käitumist. Kokkuvõte efektiivsusuuringutest: Laiahaardelise ennetustegevuse oluline komponent Laiahaardeline kogukonna-põhine ennetustöö Alus: koolid, pered, lapsevanemad, kohaliku tasandi asutused, KOV-d, kirikud, korrakaitseorganid ja meedia koostoime mõjutab noorte uimastitarbimist. Eeldus: paljude erinevate sektorite ja metoodikate paralleelne rakendamine annab parima tulemuse. Programmi mõju: esmased tulemused on lootustandvad Ennetuse efektiivsust mõjutab: Lisaks sihtgrupile (noored, riskigrupi noored, tarvitajad) ja programmi sisule, mõjutab efektiivsust -programmi stiil (interaktiivsus, osalus, arutamine, oskused) -intensiivsus ja kestus (pikaajaline on parem, mitte loeng) -algus (varane kooliiga, eakohaste tegevustega kooli lõpuni +
madalad akadeemilised saavutused ja/vöi öperaskuste olemasolu kooli üritustle mitte osalemine nörk tervisekasvatuse alane tegevus koolis vanemate nörk seotus kooliga Sõprade tasandil: söbrade puudumine, törjus eakaaslaste poolt suhtlemine söbradega, kes tarvitavad uimastid Ühiskonna tasandil: liberaalne uimastipoliitika-uimasti kerge kättesaadavus väärtushinnangute ähmasus ühiskonnas indiviidualistlik kultuur uimastitarbimist soodustavad kultuurinormid meedia möjutused, eriti noorte idoolite poolt edastav sönum uimastitarvitamisest kui norm käitumine vabaajaveetmine vöimaluste piiratus uimasti kohta adekvaatse informatsiooni kättesaamatus sotsiaalne ebavördsus-körge vaesus ja töötuse tase riigi selgepiirilise poliitika puudumine söltuvuse jäänud isikute ja nende abistamise suhtes korruptsioon kontrollorganites 11.Uimastite tarvitamine kui toimetulekustrateegia
Võtmeküsimus 3: Mil moel vanglas uimasteid tarbitakse? 2 (e.k Kiire Uuringu ja Vastuse meetod). 7 o Kui tihti uimasteid tarbitakse? o Kuidas vanglas uimasteid tarbitakse (manustamise moodus)? o Millised on rituaalid (kellega, millal jne)? o Millised tegurid soodustavad uimastitarbimist vanglas? Võtmeküsimused sekkumise kohta Võtmeküsimus 4: Millised rakendatavaist sekkumistest on edukad? o Millistest neile võimaldatud tegevustest tarvitajad osa võtavad? o Kas nad teavad tegevustest, milles nad ei osale? o Millist abi on vanglast võimalik uimastite vastu saada? o Kas sõltlased kasutavad seda abi? Võtmeküsimus 5: Millist sekkumist oleks vaja?
serotoniin Barbituraadid Gammaaminovõihape bensodiasepiinid Opiaadid Endogeensed opioidid LSD Serotoniin Fentsüklidiin (PCP) Glutamaat Kanepitooted Endogeensed kannabinoidid Nikotiin Atsetüülkoliin, adrenaliin ja noradrenaliin GHB Gammaaminovõihape Uimastitarbimist mõjutavad riskifaktorid üksikisiku ja ühiskonna tasandil laste ja noorukite puhul (Botvin, 1999; Meeks jt. 2003; Bennett, 2006). Uimastid võivad: 1. Blokeerida virgatsainele tundlikud retseptorid 2. Suurendada retseptori tundlikkust virgatsaine suhtes 3. Virgatsaineid asendada, nende retseptoreid ise stimuleerides 4. Stimuleerida virgatsaine vabanemist ja sellega vastavat närviülekandeahelat tugevndada
eitamine, väga tõsised kahjulikud tagajärjed ( koolist loobumine, kodust ära jooksmine, mälulüngad, sõprade kaotamine.). 4. Sõltuvus- uimastitel on elus keskne koht, on tekkinud võõrutusnähud, sõltuvuse eitamine, üksinda tarvitamine, kõrge taluvus uimastite suhtes, agressiivne käitumine, harrastuste kadumine, kontrolli kadumine isikliku elu üle, mälulüngad.) 31. Uimastitarbimise võimalikkust vähendavad kaitsefaktorid. Faktorid , mis uimastitarbimist vähendavad nim kaitsefaktoriteks-hästi toimiv perekond (traditsioonid, toetamine), selge rolli jaotus perekonnas, vanemate huvi lapse vastu, hea edasijõudmine koolis, kooli pidev huvi õpilaste käitumise vastu, hästitoimiv kohalik võim, religioosne mõjustatus, sotsiaalsete oskuste õpetamine koolis, väärtushinnangute ja adekvaatse enesehinnangu kujundamine, tõese informatsiooni andmine uimastite kohta, tervisealaste
annaabi.ee 
