Näiteks kui mõnel noorel on probleemid koduses elus, võib ta pääseteed näha uimastites kuna need aitavad nö põgeneda reaalsest elust ning ka sulanduda teistesse seltskondadesse, kus on sarnased probleemid, vaated elule ning suhtumine uimastitesse. Samas tekitab uimastitarbimine uusi, sageli veelgi raskemaid probleeme nagu sõltuvus, uimastite hankimine aga viib rahapuuduse ning vargusteni. Riskifaktoritele vastanduvad kaitsefaktorid, mis mitte ei hõlbusta inimese uimastitarbimise tekkimist vaid pigem takistavad seda. Selliste faktorite hulka kuulub hooliv perekond, mõistmine, head sõbrad jne Üldlevinud on, et Eesti noorte seas ei ole kanepisse ja kanepitoodetesse nagu marihuaana ja hasis suhtumine eriti tõsine. Neid aineid peetakse pigem leebeteks ning ohututeks ajaveetmisviisideks, mis on suhteliselt ohutud. Seda näitab ka see, et kanepitoodete tarvitamist ei pea tõsiseks asjaks 75 protsenti noortest1. Just kanepitooted on uimastid, mida
liikmesriikides. Ketamiini ei ole Rootsis narkootikumide hulka liigitatud, USA-s on see aga narkootikum. Praegu seda legaliseeritakse ka Venemaal. Ketamiini tarbimine: Ühed uuringud näitasid ketamiini tarbimist alates 7% -st Tsehhi vabariigis, kuni 21%-ni Ungaris. Vähesed kättesaadavad andmed ketamiini tarbimise levimuse kohta annavad alust arvata, et enamikus riikides on kõnealuste ainete tarbimise määr stabiliseerunud ja madal. Uuringud kõrge uimastitarbimise levimusega rahvastikurühmade hulgas näitavad, et isegi regulaarselt meelelahutuslikel eesmärkidel uimasteid tarbivad inimesed tarbivad mõlemat kõnealust uimastit harvem kui muid aineid, nagu näiteks amfetamiine, ecstasyt, LSDd ja hallutsinogeenseid seeni. Ketamiini kasutatakse narkoosiravimina (tootenimi Ketalar® või Ketanest®). Ainet võib ka kuritarvitada hallutsinatsioonide esilekutsumiseks või sellise tunde tekitamiseks, et oma keha teadvustamine on muutunud. (MS)
tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine. Üheks oluliseks riskifaktoriks on ka vaba aja veetmise võimaluste puudumine, mille tagajärjel võivad igavlevad lapsed ja noored hakata tundma huvi uimastite vastu. Uimastite kasutamine ja nendega eksperimenteerimine oli ja on iseloomulik ennekõike nooremale vanuserühmale. Uurimused näitavad, et isiklikul tasandil on kuni 25-aastaste noorte seas levinumateks uimastitarbimise põhjusteks uudishimu, soov eksperimenteerida, sõprade ja eakaaslaste eeskuju, pere ja turvalisuse tunde puudumine, emotsionaalse läheduse defitsiit, vaba aja veetmise võimaluste puudumine, soov põgeneda probleemide eest ning ühekülgne arusaam uimastitest. Ühiskondlikul tasandil on tähtsamateks põhjusteks uimastite kättesaadavus, ühese seisukoha puudumine narkootikumide ja sõltuvusse jäänud noorte ning nende abistamise suhtes, narkomaania ja HIV-nakkuse teema tagaplaanile
2. rääkida ka positiivsest mõjust 3. mitte hirmutada Teavitust on vaja rakendada koos teiste ennetusmeetoditega Tundekasvatus Alus: noored proovivad uimasteid, isiklike probleemide tõttu - madal enesehinnang, segased väärtushinnangud. Eeldus: kui noorte enesehinnang suureneb ja ühiskondlikud ning isiklikud väärtushinnangud ja hoiakud muutuvad, siis noored lõpetavad uimastite tarvitamise. Programmi mõju: käitumine ei muutu (seos enesehinnangu ja uimastitarbimise vahel on väga väike) Kokkuvõte efektiivsusuuringutest: vaja rakendada koos teiste ennetusmeetoditega Keeldumisoskuste õpetamine Alus: noored ei oska või ei julga seista vastu eakaaslaste ning meedia mõjutusele ja survele proovida ja tarvitada uimasteid. Eeldus: kui noortele õpetada riskantseid olukordi ära tundma ja neid vältima või riskantses olukorras keelduma, siis noored ei proovi ja tarvita uimasteid.
lahendamist, mõnikord arvatakse , et neid saab lahendada uimastite abil. 29. Kooli uimastihariduses olulised komponendid.Õpilasi tuleb teavitada sellest, mis on uimastid ja millised on nende kasutamisega seotud riskid. Samuti on väga oluline kujundada õpilaste hoiakuid uimastite tarbimise suhtes. Uimastihariduse kolm põhielementi on:1. õpilaste uimastialaste teadmiste arendamine. 2. oskuste arendamine uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. 3. uimastitarbimise-alaste hoiakute selgitamine ja kujundamine. 30. Uimastiseotuse astmed (eri astmetele iseloomulikud tunnused.1. proovimine- alkoholi, tubaka ja narkootikumide järeleproovimine, uimastite mõju tundma õppimine, juhuslik tarbimine, madal taluvus, proovimine uudishimust, kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad 2. Tarvitamine- on tekkinud spetsiifilised kasutamise viisid, suurenenud on u taluvus, järgmine tarvitamist kord on ette planeeritud, tarvitatakse rohkem kui planeeritud, sõbrad
Võtmeküsimused Uuringu ülesehitamisel kasutati mitut võtmeküsimust, kogumaks teavet nii uimastite kasutamise kohta sihtgrupis kui ka sobivate ennetavate meetmete kohta. Need küsimused moodustavad teabekogumise etappide aluse ja raamistiku. Uuringu edenedes sõnastati küsimused täpsemalt, formuleerides need eelmistes etappides kogutud teabele toetudes. Vältimaks ühiskondlikult aktsepteeritavaid vastuseid, ei esitatud uuringus osalejaile küsimusi nende eneste uimastitarbimise kohta, vaid üldiselt, nende (anonüümsete) kaaslaste kohta. Kinnipeetavaist osalejad valiti, võttes aluseks nende teadmised vanglaühiskonna (või selle osa) kohta. Uuringus ei puudutatud uimastite vanglasse jõudmise viise. Võtmeküsimused uimastite ja üldise tausta kohta Võtmeküsimus 1: Kes tarbivad vanglas uimasteid? o Nõustumine selles osas, kas uimastite tarbimine on vanglas tõsiseks probleemiks või mitte.
2003; Bennett, 2006). Uimastid võivad: 1. Blokeerida virgatsainele tundlikud retseptorid 2. Suurendada retseptori tundlikkust virgatsaine suhtes 3. Virgatsaineid asendada, nende retseptoreid ise stimuleerides 4. Stimuleerida virgatsaine vabanemist ja sellega vastavat närviülekandeahelat tugevndada Uurijaid huvitab, miks ja kuidas uimastitarbimine alguse saab ning kuidas see edasi areneb. Riskifaktorid- faktorid, mis suurendavad uimastitarbimise tõenäolisust. Kaitsefaktorid- faktoreid, mis uimastitarbimise tõenäolisust vähendavad. Teoreetiliselt jagunevad nii riski-kui ka kaitsefaktorid dünaamilisteks (n. kodune olukord) staatilisteks (n. pärilikud faktorid). Igapäevaelus toimivad erinevate riskifaktorite kombinatsioonid. Mida rohkem riskifaktoreid omavahel haakub, seda haavatavam on indiviid uimastitarbimise suhtes. NB
Kõiki neid oskusi õpetatakse kasutades kombinatsiooni instrueerimisest (loengud, juhendamine) ja demonstreerimisest (videofilmid), käitumise harjutamisest tunni ajal (rollimängud), tagasisidest, kinnistamisest ja praktika laiendamisest väljapoole klassi ning andes käitumuslikke koduülesandeid. Antud metoodikat on edasi arendatud ning Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolt propageeritav käsitlus. Nende baasoskuse arendamisele, uimastialaste teadmiste vahendamisele ja uimastitarbimise alaste hoiakute selgitamisele ja kujundamisele rajanevadki suur enamus Euroopa koolides kasutatavatest uimastiharidusprogrammidest On leitud, et kõikvõimalikud hirmutamisstrateegiad et mis juhtub jne üksinda ei tööta. Vaja on keerukamat lähenemist. Samuti ei tööta eraldiseisvana info jagamine narkootikumide kohta. 3. Alg- ja põhikooli programmed. Alustama peaks algklassidest. Sest siis nad alustavad suitsetamisega eksperimenteerimist. See sisaldab ka suitsetamisvaba
koostööplaanide koostamine ning ennetustöö võrgustiku arendamine. Lähtudes rahastustaotlusi esitanud organisatsiooni liigist, on jätkuvalt arvuliselt kõige rohkem mittetulundusühingute poolt läbiviidavaid projekte. 2001. aastal moodustati kõikides maakondades uimastiennetusnõukogud kui koordineerivad üksused, kus töötati välja maakonna eripärast lähtuv piirkondlik uimastiennetuskava lähiaastateks. Meedia, potentsiaalselt efektiivne uimastiennetustöö vahend, kajastab uimastitarbimise probleemi ühekülgselt (probleemi olemasolu tunnistamine, valdavalt narkokuritegevuse kajastamine). Kuigi meedia ei reklaami illegaalseid narkootikume, ei pöörata piisavalt tähelepanu ka narkootikumide tarbimise ennetamisele. Puuduvad preventiivse sisuga saated nii eesti kui ka vene keeles. Internet on tänapäeval muutunud tähtsaks infokanaliks sihtrühma kuuluvate koolinoorte jaoks, mis teeb sellest ühe efektiivsemaid kanaleid narkomaania ennetamisele suunatud teabe levitamiseks