Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"uhkuseasi" - 5 õppematerjali

Jalgratas
2
docx

Jalgratas

Siis jäid nad kaikad peos vanakuradit ootama. Peagi kostiski hirmus ragin ja mütsatus. Mehed kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Siis aga selgus, et see polnudki kurat. See oli hoopis kreisiülema üliõpilasest poeg, kes oli tulnud suveks maale. Ta oli linnast jalgratta kaasa toonud ja käis nüüd igal õhtul külateel sõitmas. Esmene jalgratas jõudis Eestisse 1850. aastal. Esialgu kasutasid seda muidugi rikkad inimesed. See oli uus moeasi ja uhkuseasi. Siis aga saadi aru, et jalgratas on praktiline liiklusvahend. Seda hakkasid kasutama paljud inimesed, ka postiljonid ja politseinikud. Jalgratas on aja jooksul väga palju muutunud. Esimene jalgratas oli lihtsalt kaks vankriratast, mis olid ühendatud puitraamiga teineteise taha. Edasi tehti juba mitmesuguseid jalgrattaid. On tehtud jalgrattaid, mida sai vändata kätega ja neid mida vändatakse jalgadega. On tehtud 2-rattalisi, 3-rattalisi ja 4- rattalisi jalgrattaid

Tehnika → Tehnikaajalugu
3 allalaadimist
Meediavabaduse head ja vead
1
docx

"Meediavabaduse head ja vead"

Eesti Vabariigis on põhiseadusega antud inimestele täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui ühel isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ning arvamusi. Küll aga ei ole põhiseaduste kogumikus sõnakestki meediavabadusest, mis tähendab seda, et miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada, nende mõtteid suunata ja kallutada ning nendega manipuleerida. Küll ja

Kirjandus → Kirjandus
140 allalaadimist
LIITSUBSTANTIIVID
6
docx

LIITSUBSTANTIIVID

- Kui laiendosaks on võõrsõna, on see nimetavas (nt kontsertmeister, sportauto, neoonvärv). - Kui laiendosaks on tuletis, oleneb liitmismall tuletustüübist: 1) nimetavas on us-lõpulised 3s, us-lõpulised 2s III-vältelised, ik-lõpulised arvsõnatüvelised + mitmik ja tervik (nt haridusamet, looduskaitse, kolmikhüpe, tervikpilt). 2) omastavas on mõned us-lõpulised 2s III-vältelised, us-lõpulised 2s II-vältelised, e-lõpulised, deverbaalsed nimisõnad (nt uhkuseasi, katusekorter, lõhkekeha, säästupirn). - Kui laiendosa on lühitüveline, oleneb liitmismall moodustustüvest: 1) lane-, line- ja mine-liitelistel nimisõnadel on moodustustüveks s-lõpuline konsonanttüvi (nt vägilasmuistend, töölisklass, magamistuba). 2) ne-lõpulised nimisõnad liituvad omastavas (valdajatähis) või lühenenud tüvega (materjal, sugu, samastamine) (nt naisevanemad, rebaseurg, naiskoor, sulaspoiss).

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
Kohustuslik koolivorm Eesti koolides
5
doc

Kohustuslik koolivorm Eesti koolides

November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult ­ koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivormi puhul on lähtutud möödunud iseseisvusaja eeskujust, kuid aegade ja olukordade erinevusest johtuvalt ei suuda see täita samu eesmärke ­ nüüdismaailmas on esmatähtis individualism.

Keeled → Vene keel
57 allalaadimist
Renessanss Itaalias-mööbel ja interjöör
10
doc

Renessanss Itaalias: mööbel ja interjöör

magatigi. Kasti nurkadest kerkisid neli posti, mis toetasid ülemist raami, mille külge olid kinnitatud kardinad. Üldiselt paigutati voodi peatsiga seina poole, kuid esines ka alkoovvoodeid, mis istusid külgepidi osaliselt seinanisi sees. Voodi peats ­ soperiore ­ oli tavaliselt kõrgem ja luksusvoodi puhul kujutas endast rikkalikult nikerdatud plaati, mille üheks osaks oli perekonna vapp. 16. sajandil kadus selline kaheastmelisus ning voodi tuli põrandale tagasi. Paraadvoodi oli uhkuseasi, mis moodustas terviku ühes eesriietega. Baldahhiinvoodi Kasutatud kirjandus 9 "Kunstiraamat noortele" Tiiu Viirand "Ilus maja, kaunis ruum" Krista Kodres "A History of Interior Design" John Pile http://en.wikipedia.org/wiki/Italian_Renaissance http://en.wikipedia.org/wiki/Image:San_Domenico56.jpg http://www.newhouse.ee/

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun