siis nimetatakse seda punkti funktsiooni f hu¨ppepunktiks (hu¨ppekohaks). 2. Kui v¨ahemalt u¨ks u¨hepoolsetest piirv¨a¨artustest lim xa- f(x) v~oi lim xa+ f(x) puudub v~oi ei ole l~oplik, siis nimetatakse punkti a funktsiooni f teist liiki katkevuspunktiks. (Lu¨hemalt: teist liiki katkevuspunktid on k~oik need katkevuspunktid, mis ei ole esimest liiki.) 15. Ühepoolselt pidevate funktsioonide definitsioonid. Uhepoolselt pidevad funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse vasakult pi- devaks punktis a, kui 1. f on m¨a¨aratud argumendi v¨a¨artusel a, st a X, 2. eksisteerib l~oplik vasakpoolne piirv¨a¨artus lim xa- f(x), 3. lim xa- f(x) = f(a). Analoogiliselt defineeritakse ka paremalt pidev funktsioon. Vahemikus ja lõigul pidevad funktsioonid. Kui funktsioon f on pidev vahemiku (a,b) k~oigis punktides, siis ¨oeldakse, et see funktsioon on pidev vahemikus (a,b).
) 3. Funktsioonil f(x) = tan x on katkevuspunkt x = /2. Ühepoolsed piirväärtused on olemas, kuid nad ei ole lõplikud: limtanx = , lim tan x = -. Seega on tegemist teist liiki katkevuspunktiga. x (-)/2 x (+)/2 4. Funktsioon f(x) = sin 1/x katkeb kohal x = 0. Kuna ühepoolsed piirväärtused limsin 1/x ja limsin 1/x x0- x0+ puuduvad (vt §2.5) siis on tegemist teist liiki katkevuspunktiga 15. Uhepoolselt pidevate funktsioonide definitsioonid. ( ) Funktsiooni f nimetatakse vasakult pidevaks punktis a, kui 1. f on määratud argumendi väärtusel a, st a X, 2. eksisteerib lõplik vasakpoolne piirväärtus limf(x), xa- 3. limf(x) = f(a). xa- Analoogiliselt defineeritakse ka paremalt pidev funktsioon. Selleks tuleb definitsioonis esinev vasakpoolne piirväärtus limf(x) asendada parempoolse piirväärtusega limf(x).
60 laiemas tähenduses avardamine, enlargement). See on kõigile riigi tasandil. Näide: EAKL --töötasu alammäär-- ETKL ning seda laiendatakse kõigile Eesti töötajatele. Kollektiivsed töösuhted. Olemus Kollektiivse töösuhte erisused (individuaalsus vs kollektiivne) Töötajate kaasamine informeerimine (tööandja uhepoolselt annab infot), konsulteerimine (töötaja ja tööandja vaheline suhtlus - kokkulepe), osalemine (töötajatele läbi nende esindajate on antud võimalus osaleda tööandjate juhtorganis). (TUIS; AÜS;TÜÜKS) Kollektiivläbirääkimised (KLS) Kollektiivsete töötulide lahendamine (KTLS) tuli, mis tekib tööandjate ja töötajate vahel ning kus sekkub riiklik lepitaja ja mille tulemus võib olla streik.
tan x = -. Seega x 2 x 2 on tegemist teist liiki katkevuspunktiga. 4. Funktsioon f (x) = sin x1 katkeb kohal x = 0. Kuna u ¨hepoolsed piirv¨a¨artused lim- sin x1 ja lim+ sin x1 puuduvad (vt §2.5), siis on tegemist teist liiki katke- x0 x0 vuspunktiga. 2.10 ¨ Uhepoolne pidevus. Pidevus hulkadel. Ele- mentaarfunktsioonide pidevus. ¨ Uhepoolselt pidevad funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse vasakult pi- devaks punktis a, kui aratud argumendi v¨a¨artusel a, st a X, 1. f on m¨a¨ 2. eksisteerib l~oplik vasakpoolne piirv¨a¨artus lim- f (x), xa 3. lim- f (x) = f (a). xa Analoogiliselt defineeritakse ka paremalt pidev funktsioon. Selleks tuleb definit- sioonis esinev vasakpoolne piirv¨a¨artus lim- f (x) asendada parempoolse piirv¨a¨ar-
tan x = -. Seega x 2 x 2 on tegemist teist liiki katkevuspunktiga. 4. Funktsioon f (x) = sin x1 katkeb kohal x = 0. Kuna u ¨hepoolsed piirv¨a¨artused lim- sin x1 ja lim+ sin x1 puuduvad (vt §2.5), siis on tegemist teist liiki katke- x0 x0 vuspunktiga. 2.10 ¨ Uhepoolne pidevus. Pidevus hulkadel. Ele- mentaarfunktsioonide pidevus. ¨ Uhepoolselt pidevad funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse vasakult pi- devaks punktis a, kui 1. f on m¨a¨aratud argumendi v¨a¨artusel a, st a X, 2. eksisteerib l~oplik vasakpoolne piirv¨a¨artus lim- f (x), xa 3. lim f (x) = f (a). xa- Analoogiliselt defineeritakse ka paremalt pidev funktsioon. Selleks tuleb definit- sioonis esinev vasakpoolne piirv¨a¨artus lim- f (x) asendada parempoolse piirv¨a¨ar-
annaabi.ee 
