Tapsid inimesi, naiste vägivald, tagajärjeks oli inimeste põgenemine. Vallutasid Goma (2012), kus elas üle miljoni inimese. 2013.a. konfliktis olid sunnitud 140000 inimest oma riigist lahkuma. Nüüdseks on M23 kaotatud. Teise Kongo sõja (1998-2003) ajal ja veel pärast sõja lõppu toimunud konfliktides hukkus aastatel 1998-2008 5,4miljonit inimest. Põgenemiskohad 2013.a. põgenes 55000 inimest mässuliste rünnakute eest Ugandasse. Põgenikud olid üle piiri Uganda lääneossa tulvanud pärast ugandalaste juhitud Demokraatlike Liitlasjõudude (ADF) rünnakut Kongo DV Põhja- Kivu provintsis asuvale Kamango linnale. ADF moodustati 1990. aastate keskel Lääne-Ugandas Kongo piiri lähedal asuvates Rwenzori mägedes. Osa ADF-ist liikus pärast Uganda valitsusvägede kahe aasta tagust rünnakut Kongosse. Ka Eestisse on põgenejaid tulnud (põhiliselt 1998. aasta kodusõja tõttu).
22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a
´i saarele(asub Surinamest loodes) ja 1722. aastal Prantsuse Guajaanasse (asub Surinamest idas) ning sealt juba 1730. aasta paiku edasi Brasiiliasse, tänapäeva tähtsaimasse kohvimaale. Hollandlaste abiga jõudis araabia kohvipuu ka Sri Lankale ja Indiasse. Oma kasvualadele Aafrikas ei tulnud kohvipuu otse oma kodumaalt Etioopiast, vaid tõenäoliselt India ookeanis asuvalt Reunioni saarelt üle Aafrika idapoolsete riikide Keenia ja Tansaania; teiselt poolt aga Brasiiliast Malawisse ja sealt Ugandasse. Kergelt lainelised igihaljad lehed on 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Lehekaenlaist ilmuvad õiekimbud, milles on 4-8 valget jasmiinilõhnalist õit. Õied ilmuvad peamiselt üheaastastele oksdele. Kirrssi meenutavad punased luuviljad on umbes kirsisuurused, aga pikergused. Viljas on kaks tihedasti teineteise vastu surutud seemet, mida nimetatakse kohviubadeks. Ühelt küljelt lameda kohvioa pikkus on 0,8- 1,2 cm, laius keskmiselt 0,8 ja paksus keskmiselt 0,5 cm
Dair al-Bahris asuva Teeba kuninganna Hatsepsuti templi seinamaalingutele, millel oli kujutatud Egiptuse laevastiku, mis suundus umbes 3500 aastat tagasi Puntimaale eksootiliste lõhnaainete järele. Punt pidi asuma Punase mere ääres, Araabia poolsaare lõunaosas või Somaalias , kuna seal kasvasid iidsete parfüümide põhiained mürr ja viiruk. Hilisemaste uuringute järgi sõitsid Egiptuse laevad mööda Niiluse jõge kaugemale kui algselt arvatud oli, täpsemalt Alberti järve äärde Ugandasse. Selles piirkonnas ei kasva ei viiruki ega mürripuid. Selle tõttu polegi parfüümi ajalugu päris selge. Sõna ,,parfüüm" tuleneb ladinakeelsest fraasist per fumare , mis otsetõlkes tähendab 'suitsuga läbi immutama '. Algselt hakatigi parfüümiks nimetama meeldivat õhus hõljuvat viirukilõhna. Antiikkultuuris põletati vaiku, eeterlahuseid ja puitu religioossetel tseremooniatel .Viiruk kandis palvetajad oma lõhnaga jumalate juurde.
,,Pintorarium", koos Ernst Fuchs'i ja Arnulf Rainer'ga. Kuna ta oli külalisõppejõud ,,Kaunite Kunstide Akadeemias" Hamburgis, joonistas ta ,,Lõputu Joone" koos Bazon Brock'i ja Harald Schult'iga. 1960 Külastas Jaapanit. Võttis vastu ,,Mainichi" auhinna Tokios. Väga edukas näitus Tokios. Maalis Hokkaidos ja naases Siberi kaudu Viini. 1961 Abiellus Yuko Ikewada'ga (lahutas 1966) 1966 Õnnetu armastuses. Esimene dokumentaalfilm Hundertwasserist. 1967 Reisis Ugandasse ja Sudaani. Tegi ringkäike oma näitustega Pariisis, Londonis, Genfis, Berliinis. Alasti demonstratsioon ,,Kolmanda naha õigus" Münchenis. 1968 Reisis Californiasse, et valmistada ette kataloogi muuseumi näituseks California Ülikoolis. Purjetas Sitsiiliast Veneetsiasse, vanas puupurjekas,mille nimi oli ,,San Giuseppe T". 1971 Töötas Olümpia posteri kallal Müncheni jaoks. 1972 Avaldas manifesti ,,Teie akna õigus-sinu puu kohus". Suri Hundertwasseri ema.
) (Piiskop Berthold ) Liivimaa piirkop, petsid inimesi ristimisega, tegellik plaan maa alistamine. 3 maleva manööver eestlased ei kaotanud lootust, vastupanu ei raugenud,) Piiskop Albert Breemeni toomhärra. Energiline ja võimuahne mees, vallutussõja peamine organiseerija ja juht, rajas 1201. Riia linna. (Madisepäeva lahing eestlaste kaotus. ) 23. Võitlused Eestis 1208-1212 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Sissetung Eestisse 1208. a. Algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimene ohver oli Ugandi..1208. sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse
Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a
· 1972 Müncheni olümpiamängude ajal tungis palestiina terrorirühm "Must September" olümpiakülla, võttis pantvangi ja mõrvas 11 iisraeli sportlast. · 1970. aastatel tekivad Euroopa päritolu "urban querilla" tüüpi liikumised · Saksamaal RAF · Itaalias "Punased Brigaadid". · Prantsusmaal Action Directe. · 27.7.1976 kaaperdasid palestiinlased ja saksa revolutsionäärid Air France'i lennuki ja sundisid seda lendama Ugandasse, kus lennuk Iisraeli eriteenistuste poolt vabastati. Pingelõdvendus 1970. Algul · 1968 sai USA presidendiks Richard Nixon. · Oluliseks teemaks sai USA vägede väärikas väljatoomine Vietnamist ja suhete parandamine NSV Liidu ja Hiinaga · Kissinger nimetab Nixonit geopoliitikuks · 1.7.1968 sõlmisid NSVL, USA, UK, Prantsusmaa ja Hiina tuumarelvastuse leviku piiramise lepingu kehtestus alates 1970.
annaabi.ee 
