Kui meeleheites isa pillub puruks koos tütrega meisterdatud suveniirpudeleid, puhkeb torm ka Susie maailmas. Isaga on tüdrukul eriline side ta annab isale teispoolsusest teada, kes on tema tapja. Isaga samaaegselt hoiab ta peos mõrtsuka aias kavasvat roosiõit. Kui isa ilmutab tütre viimased fotod, vaatab neid ka Susie, kuid tema maailmas on need värvitud. Tüdruku hing ei suuda lahkuda maailmast, mis on tema jaoks tühi ja elutu, ka oma peret näeb ta jutkui läbi uduloori ta kuulub juba mujale. Ka enne surma juhtunut näidatakse justkui läbi õrna uduloori. Et lahkuda elavate maailmast, peab tüdruk seisma silmitsi juhtunuga et sellest lahti lasta. Väga meisterlik ja mõjus on võtteplaan, kus surnud tüdruk vaatab maniaki vannituba, kus vedelevad tüdruku verest nõretavad rõivad ja käevõru. Tüdrukule meenub kohutav juhtum karjudes ta justkui pudeneb koost, tal pole ju enam keha see visuaalne efekt on väga mõjus.
kõik..." Karl Ristikivi ütleb: ..."Talviku kõneviis on alati otsene, mitte mõistukõneline või sümbolistlik." "...Ei ole mõttetult elatud aegu... Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu..." nii ütleb üks teine traagilise saatusega luuletaja A. Alliksaar. LUULENÄITEID Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin! Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin! Su liikmed lõhnavad kui noored valged kased, mis oma ladvastikud peitnud uduloori. Ning omi sädelevaid õlgu, rindu noori sa läbi värisevi lehi paista lased. Ja vaade selge sul kui kaljust karglev läte, mis ripsmeilt vuliseb kui pehmest lepavõsast, sääl joomas käisin ma kui lõo, kes eksin pesast, uus elu vulas mul sääl üle pää ja käte. Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väärmina ning ebamaailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted
tulevikuplaanides. Samas kõlab rahva ütlemine: ,,Palju tahad, vähe saad; vähe tahad, ei saa midagi." Ühesõnaga elu on helde inimestele, kes on oma soovid ja plaanid teada- kes on näinud piilumas valgusvihku udus. Teiseks ,,Jaaguar", mis vestab unenäost, kus mina-tegelane on saaki otsiv jaaguar, kelle jahiplaanid ajab sassi udulooris kumav õrn neitsikuju. ,,Ja ta kergel astel metsavainult/ puude vahele siis kadus ruttu." Samas nõidusliku plika tõttu jääb jaaguar saagist ilma. Uduloori all toimunud sündmust võib tõlgendada ühtpidi kui petmist, mille tõttu kiskja saagita jäi, ja teisiti kui erakordset, ilmelist, müstilist sündmust lähtuvalt, et imekauni neitsi silueti tõttu udus muutus jaaguari põhiline- küti- iseloom. Üks juhus, üks ulm muudab kaslast põhjalikult ning seepärast valisingi selle luuletuse: ,,...kas näed?" küsimusele vastaks too ,,Jah!" Jaaguar nägi oma unelmaid inimese näol, udu varjus.
silmapilguks." Mure, mis pereema vaevas oli tema tütarde pärast, olid need ju veel noored. Eks emasilm ikka paremini hooletusse jäänud asju märkab. Ja kui nüüd tütred isa hoolde jäävad, siis kes teab, mis neist saama hakkab. A. Kivikas ,,Maha lüüriline shokolaad" (puudusin) Võrdleb luulet toiduga. Usub, et luuletajate imal looming on võrreldav shokolaadiga. Hea ja rammus looming on aga karbonaat. Lisaks arvab, et ei ole vaja silmapetet, uduloori ja lääget lillelüürikat, vaid reaalsust ja maisust. Mida arvan A. Kivikasest kui kirjanikust, missuguse mulje mulle jätab? Kõige esimene tekst, mida ma lugesin oli tema ,,Lendavatest sigadest" Kevad. Pärast selle lugemist olin ma sokis, et keegi puhtast ja värskest kevadest räpase ja roiskunud teeb. Olles nüüd lugenud ka ,,Maha lüüriline shokolaad" ja ,,Jaanipäev", siis arvan, et küllap ongi temale omane kriitika, negatiivsus ja muu selline
Palju nägemusi ja fantaasiat. Klinger, Mund, Galleen Kallela ( illustreeris Kalevala). Põhjamaades sümbolism tihedalt rahvuslikkusega seotud. Impressionism: tuleb prantsuskeelsest sõnast impressioon, mis tähendab hetkemuljet. Püütakse seda edasi andma. See on subjektiivne suund. Tekkis 1860 aastal Prantsusmaal. Kunstis oluline looduse kujutamine (palju värvivarjundeid). Need maalid on erksad ja säravad, kui ka ähmased, nagu paistaks kõik läbi uduloori. Meeleolu päikeseline, erk. 1874 aastal toimus Pariisis I näitus selle suuna esindajatele. Kunstnik Monet pani oma maalile nime : "Impressioon tõusev päike". Saab nimetuse alusepanijaks. Argieluteemad jäävad kõrvale. Lugejas tuntakse rõõmsat meeleolu. Stiil kerge, mänglev, õhuline. Palju sõnamängu aforisme. Pealiskaudne stiil ( hingeelu pole oluline). Põhizanrid on novellid ja miniatuurid. Kasutatakse ka päevikuvormis ja pihtimusromaani.
See suund on subjektiivne. Tekkis 19. sajandi 60-, 70-ndatel prantsuse maalikunstis. 1874 toimus Pariisis esimene impressionistide näitus. Seal pani Monet välja pildi ,,Impressioon. Tõusev päike." nimetus kogu suunale. Kunst: püütakse edasi anda põnevaid loodusvärve eredad, kirkad, säravad toonid. Samas paistaks need justkui läbi udu, värvid hajutatud, hägused. Maalid on erksad ja säravad, samas ähmased nagu paistaks kõik läbi uduloori. Oluline looduse kujutamine (palju värvivarjundeid). Meeleolu päikseline, erk. Maalikunstis Monet, Manet, Renoir, skulptorid Rodin, Tolouse-Lautrec. Muusika: Grieg, Sibelius, Rimski-Korsakov, Ravelle; Eestis Eino Eller, Mart Saar. Kirjandus: tekkis 19. sajandi 80-ndatel, Eestis 20. sajandi algul. Loobutakse eluliste, realistlike seikade kujutamisest.. Lugejale püütakse muljet avaldada läbimõeldud kujundliku keelekasutusega. Palju sõnamängu, stiil on mänglev, õhuline ja kerge.
annaabi.ee 
