1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisasid.3 1 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 133 2 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 126, I lõik 3 Klassitsism arhitektuuris. http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism [20.01.2014] Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure-
Kui veel 19. sajandi teisel poolel ja lõpul ehitati klassitsismi reeglite kohaselt, siis seda on nimetatud järelklassitsismiks. Järelklassitsism läks 1900. aasta paiku vaikselt üle neoklassitsismiks (mil klassitsism oli juba jõudnud teise ringiga neostiilide hulka historitsismiajastul) Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure-
ulatuslike madalsoode kujunemist. Iseloomulikumad Lääne-Viru maakonda jäävad selle piirkonna sood on: Peedla, Punasoo, Sämi, Kabala, Tudu, Saara. [8] 7 Kaitsealused sood (eesmärgiks ja ülesandeks on iseloomulike soomaastike säilitamine ning nende loodusliku arengu kindlustamine kaitserežiimist lähtudes). Nendeks on: Tudu-Järvesoo, Sämi-Kuristiku, Luuasaare, Sirtsi soo, Laukasoo, Uuemõisa, Udriku, Tuksmani, Vohnja. [8] Kasutatud kirjandus [1] http://et.wikipedia.org/wiki/Moondekivim [2 ]http://et.wikipedia.org/wiki/Tardkivim [3]http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&ved=0CEcQFjAD&url=http%3A%2F %2Fwww.tlu.ee%2F~allar181%2FVaida%2520p%25F5hikool%2F9.%2520klass%2FEesti %2520geoloogiline%2520ehitus.ppt&ei=duZJUv- kDsnNhAf1kIGwBA&usg=AFQjCNFAQRN1FVo3h0jYoTwILv74H_fixQ&sig2=8zdQ8Cz9 N4aDF-HwnQ30BQ&bvm=bv.53217764,d.ZG4 [4] http://www.vkg.werro
Anulaid, Heinlaid (Tõstamaa laht), Imutlaid, Kakrasiär, Kasselaid, Kihnu, Kirjurahu, Kitselaid (Liivi laht), Kiveslaid, Kunnati laid, Kuralaid, Kõrksaar, Künnisemaa ,Laiamaa, Linnusitamaa, Manilaid, Nabralaid, Oosäär, Orikalaid, Pihelgalaid, Piiukaarelaid, Pitknasv, Punningalaid, Põdvalaid, Põiksäär, Pöörilaid, Rootsiklaid, Ruhnu, Sangõ, Selglaid, Sjõll-laid, Sorg, Suurlaid, Tallukrava, Tepu kare, Tõõdilaid, Täkunasu, Udriku, laid, Uulutilaid, Vahase, Vahelmiserahu, Vesitükk, Viirelaid, Võilaid, Väike-Tulpe saar. 1.2. Soome lahe saared: Aegna, Aksi, Allu saar, Haapasaari (Kotka), Haldi saar, Hara saar, Hästholmen, Keri, Koiluoto, Koipsi saar, Kotlin, Krassi saar, Kumbli, Lauttasaari, Lavassaar, Liivasäär, Mohni, Naissaar, Pandju, Pedassaar, Prangli, Rammu saar, Rohusi saar, Ruuskari, Suur Tütarsaar, Suur-Malusi, Suur-Pakri, Tammisalo, Umblu, Vahekari, Vaindloo saar, Vallisaari, Väike-
kaitseala pindalaga 725 km2. See on tähtis Euroopa tähtsusega metsakaitseala ja õhu kaugseirejaam. Lahemaal on esindatud Põhja-Eesti rannikumaastik oma lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu), poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Verge), kivikülvide (Käsmu) ja rändrahnudega. Rannikumadalikku eraldab siin lavamaast Põhja-Eesti pank. Pangalt laskuvail jõgedel ja ojadel on neli maalilist juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. 70% rahvuspargi maadest on metsade ning 9% soode all. Loodusmaastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid, siin on unikaalsed loopealsed ja paekalda nõlvade laialehelised pangametsad, jõeorgude salukuusikud, pangapealsed lookuusikud ning mitmesuguses arenguastmes taimkattega kivised rannamaad. Mitmel pool Lahemaal võib näha haruldasi taimeliike (mets-kuukress, vesi- lobeelia, raudtarn, hall käpp). Lahemaa rahvuspark oli ka euroopa naaritsale soodsaks
sajandi teisel poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama kartulitärklist. Law rajas tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase. Erilised lootused pani ta aga klaasitööstusele, mille arenguks olid Põltsamaa piirkonnas soodsad eeldused: metsarikkus ja vajaliku toormaterjali kättesaadavus. ehitati uus peeglivabrik Klaasitööstus kujunes Eestis üheks arvestatumaks tööstusharuks 1808. aastal asutati Eestis esimene kalevimanufaktuur Udriku mõisas Virumaal. Sajandi algul oli siin alustatud meriino lammaste kasvatamist. 16. Mõisamajanduse olukord 18. sajandi lõpul (pankrotistumine jne.) Mõisnikud püüdsid võimalikult rohkem vilja, lina ja muid müügisaadusi talupoegadelt enda kätte koondada ja need ilma vahendajateta väliskaupmeestele edasi müüa. Teiselt poolt varusid mõisnikud soola, rauda, heeringaid ja tubakat, mida nad talupoegadele
klaasitööstuse. Aastatel 1792-1795 ehitati uus peeglivabrik Võisiku mõisa alale. Klaasiahjude asukohaks valiti Meleski. Klaasitöötlemise osakond rajati Rõikale, kus varem oli olnud vesiveski. Klaasitööstus kujunes Eestis üheks arvestatumaks tööstusharuks. 18. sajandi viimasel veerandil asutati klaasikodasid veel Puurmani, Ravila, Aegviidu jt. aladele. Nende tegevus lõpetati, kui ümbruskonna mets oli kütteks kulutatud. 1808. aastal asutati Eestis esimene kalevimanufaktuur Udriku mõisas Virumaal. Sajandi algul oli siin alustatud meriino lammaste kasvatamist. Kaubandus 18.sajandil. 18. sajandi II poolel toimus eesti kaubanduses olulisi muutusi. Väljaveokeeldude kaotamise järel suurenes viljaeksport. Kaubanduse edasiminekut soodustavaks teguriks oli kaubatootmise ja turu laienemine, tootlike jõudude üldine arenemine ning ühiskondliku tööjaotuse süvenemine. Piirkonnad spetsialiseerusid teatud toodete tootmisele. Kaupmeeste ning mõisnike vahel jätkus
Mandri-Eesti põhjapoolseim koht on Pärispeal Purekkaril. Rannikumadalikku eraldab lavamaast Põhja-Eesti pank, millelt laskuvatel jõgedel on moodustunud neli toredat juga (Joaveski - astanguline, 6 üle 0,5 m kõrgust astangut ja alumine 1,1 m kõrgune astang; Nõmmeveski - ca 1 m kõrgune 25.....30 m laiune juga; Vasaristi - väike juga 2 suuremat ja 1 väiksem astang, vee üldine langus 3,2 m; Turjekeldri). Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. Metsatüüpidest kohtab nõmme- ja palumännikuid, samuti loopealseid ja jõgede orgudes laialehiseid metsi, salukuusikuid, kasvavad mitmed haruldased taimeliigid. Kultuuripärandist paiknevad Lahemaal paljud arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuuriobjektid (Muuksi linnamägi, Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed, Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid jne.) On rajatud palju õpperadasid loodus- ja kultuuriobjektidega tutvumiseks (Viru raba, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse jt
annaabi.ee 
