...............................10 2 1. Sissejuhatus Nektariinid-õrnad õied ja maitsvad viljad. Nektariinid on algselt pärit Hiinast ja tegelikult kuuluvad virsikud nende esivanemate hulka. Nad on üsna sarnased, kuid nektariinid on veidi magusama maitsega ja nende kollane, valge või roosakas viljaliha on veidi kõvema konsistentiga. Koor pole udemetega kaetud, vaid täiesti sile. Nektariinidel on nagu virsikutelgi vilja keskel suur kivi, mis on üsna kõvasti viljaliha küljes kinni. Viljad ei jätka pärast korjamist küpsemist. Neid süüakse ja kasutatakse toiduvalmistamisel samamoodi nagu virsikuid. 3 2. Nektariini kirjeldus Nektariini värvus võib varieeruda punaste põskedega erkkollasest kuni sügavpunaseni
kuud vana. Lihas- ja skeletisüsteem on täielikult välja arenenud. Nahk on hästi õhuke ja läbipaistev, naha all on näha veresooni. Loode on 12-16 cm pikk ja kaalub 100-200 g. *V lunaarkuul on lootel arenenud tasakaalu -ja kompimismeel, reageerib välistele ärritustele, imeb sõrmi, haarab nabaväädist ja ujub lootevees, mida on 180 ml. Hakkavad tekkima näärmed, loode tunneb juba maitset ja lõhna. Moodustub mekoonium. Nahk on õhuke, punakas ja kortsuline ning kaetud udemetega. Jalad omandavad õiged proportsioonid ja loote kasv hakkab aeglustuma. Maks areneb ainevahetusorganiks. Loode hakkab aktiivselt liigutama, liigutusi tunneb nüüd juba ka ema. Arenevad hambad ja hakkavad kasvama karvad. Loote pikkus on lõpuks 25-27 cm ja kaalub 200- 250 g. Teostatakse sõeluuring loote anatoomia hindamiseks ning võetakse amniotsentees ehk lootevee analüüs genotüübi hindamiseks. *VI lunaarkuu 21-24 nädalalal areneb keha järjest proportsionaalsemaks. Nahk on kaetud
-- moodustub sügoot. See jaguneb hoolega ning muutub rakukobaraks, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha. Viljastatud rakk hakkab jagunema ning selleks ajaks, kui ta laskub emakaõõnde, on neid rakke juba kuni 30. Kolmandal nädalal on rakke umbes sada. Nüüd ilmub kõhtu blastotsüst -- vedelikuga täidetud lootepõieke, rakkude kogum, mille pealispind on kaetud palja silmaga vaevu märgatavate udemetega. See kinnitub emakaõõne sisemusse ning udemed kinnitavad selle emaka limaskesta külge -- sel moel lülitavad embrüo rakud end iseseisvast elust ümber ema vereringesse, kust ammutavad toitaineid ning kuhu heidavad ainevahetuse jääke. Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Idulane on nüüd diameetrilt väiksem kui pool
hakka. Kui mõni loom talle liiga lähedale satub, ajab kakk silmad pärani ja susiseb valjult. Vahetevahel istuvad kakud päeval aias või isegi linnapargis puu otsas, inimesed neid aga tavaliselt ei märka, sest lindude kaitsevärvus on nii hea. 1 Ääristatud suled Paljude kakuliikide hoosuled on ääristatud pehmete udemetega, mis muudavad nende tiivalöögid peaaegu hääletuks. Häälekas lendamine segaks kakku saagijahil, sest ta ei kuuleks näriliste tasast krõbistamist. Toitumine Kui kakk on lõpuks saagi tabanud, tassib ta selle tavaliselt puu otsa, enne kui sööma hakkab. Kakkudel on suur suu ning enamik liike suudab hiire või väikese linnu korraga alla kugistada. Suuremat saaki söövad nad nii nagu päeval tegutsevad röövlinnudki: rebivad oma
Merisiilikute toes koosneb väikestest lubiplaatidest, kaetud lubinõeltega. 74. Meritähtede (Asteroidea), madutähtede (Ophiuroidea) ja meriliiliate (Crinoidea) ehituse võrdlus Meriliiliate ehitus: ainsad varrelised okasnahksed. Vars kinnitub karika suuvastasele küljele. Toes lubiplaatidest, mille pind on täiskasvanud loomadel paljas. Vars pikk (kuid mõnel puudub). Kiiri on karika servadel algselt viis, aga enamasti nad harunevad; harude servad rohkete sugu-udemetega (pinnulatega). Suu karika keskel, pärak selle serval. Kiviplaadi asemel palju eraldi urbeid. Meritähtede ehitus: enamasti lamedad viie kiirega röövloomad, harvem hõljumi kogujad. Kulgevad aeglaselt, hiljusejalakeste ja lihaste jõul. Neelavad saaki tervelt või seedivad väliselt (näiteks limuseid nonde endi kojas) väljasopistunud mao abil. Veresoonkond nõrgalt arenenud, ringe toimub peamiselt tsöloomi kanaleis. Hingamine ja eritamine läbi hiljusejalgade. Keha katavad lubiogad.
annaabi.ee 
