Siseparasiidid ja Välisparasiisid. Siseparasiidid on näiteks ümarussid ja paelussid. Parasiidid tihtipeale ei ole kohe märgata, kuid hilisemalt võib välja lüüa ja selle taga järjel looma kas saada väga kannatada, mille tõttu ka kannatab peremees majanduslikult. (Järvis, 2009). Üle on vaadatud ka veiste aastaraamatud, kus on mitmete aastate kokkuvõtted tehtud ja välja toodud ka 3 kõige enam esinevat haigust karjas. Esimeseks on udarahaigused, siis sigimishaigused ja jäsemete probleemid. Oluline on just tagada loomade heaolu asemetel, 5 kuna tihti peale pool oma päevast veised lamavad ja teise poole ka seisavad. Asemetel peab olema ka piisavalt ruumi, et ei lõhuks ega õõruks ära sõrgu, tihti puhastama sõrgu ja värkima. Värkimine on siiski väga oluline tegevus, kuna selle tegemata jätmine tekitab loomal
aastat. Seega lüpsab lehm keskmiselt neli-viis laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles kolmandal laktatsioonil. Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. Lühikese kasutusea põhjuseks lehmade praakimine liiga varajases eas. Peamisteks praakimise põhjusteks on udarahaigused, sigimisprobleemid, jäsemete haigused ning ainevahetushaigused. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 14 6) Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad
..25 aastat, maksimaalne teadaolev elukestus 40 aastat. Püütakse pikendada lehmade eluiga, sest lehmade kasvatamine on küllalt kallis. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. 65. Lüpsilehmade praakimise põhjused · nakkushaigused · vanus · traumad · madal toodang · ainevahetushaigused · jäsemete haigused · udarahaigused · ahtrus · muud põhjused 66. Veiselautade põhinõuded Temperatuur 15-180 C, minimaalselt 100, külmlautades välisõhu temperatuur, lisasoojendusega vaid lüpsikojas ja vasikaruumis. Põrandapinda peab olema 5,5-6,5 m2 looma kohta. Õhuruumi 18-25 m3 looma kohta. Valgustatus - akende ja põrandapinna suhe 1:12 - 1:15- Ventilatsioonikorstna ristlõikepindala peab olema 200-300 cm2 looma kohta. Õhu liikumise kiirus laudas 0,2-0,4 m/s 67
organismi kasvuks. Täiskasvanuna on looma suguorganid ja piimanäärmed saavutanud funktsionaalse täiuse. Siis sigivad nad regulaarselt ning annavad tugevaid ja terveid järglasi ning nende jõudlus on suurim Head söötmis-pidamistingimused tagavad suure produktiivsuse pika eluaja jooksul. Vananemis- e. raukumisperiood saabub põllumajandusloomadel haruharva, sest enamasti nad enne bioloogilist vananemist praagitakse. Kui sigimishäired, udarahaigused või muud haigused pole ohustanud sugulooma tervist, jõuavad nad vanusesse, kus nende produktiivsus hakkab langema. Sellega võib märkida jõudmist vananemisperioodi. Vananemise algus on liigiomane, aga samuti väga individuaalne, kuid sõltub suurel noorlooma söötmisest ja pidamisest. Produktiivsuse langus olenemata põhjusest alandab looma pidamise majanduslikku efektiivsust. Kui produktiivsus ja majanduslik efektiivsus langeb alla karja keskmise, siis loom praagitakse
toodangust saadav sissetulek. Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused peavad olema loomasõbralikud ja tagama hea tervise. Söödaratsioon peab olema selline,mis võimaldab lisaks elatustarbele anda ka suurt toodangut. Organismis toimuvate haigusprotsesside puhul piimatoodang väheneb ning piima kvaliteet halveneb. Kõige sagedasemad on udarahaigused, mis vähendavad sekretoorsete rakkude talitlusvõimet. Kliima mõjub ka piimatoodangule. Kliimateguritest avaldab piimajõudlusele kõige suuremat mõju õhutemperatuur. Veiste tootmisvõimet soodustab mõõdukalt madal õhutemperatuur. 5. Nuuma- ja lihajõudlus Veise lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass
annaabi.ee 
