AS Vesiroos Madis Hurm AS Mööbel Silla 13 30.01.2019 nr 1 58890 Narva Mööbli tellimine Austatud härra Hurm Soovime tellida teie firmast 15 lauda ja 60 tooli. Jääme ootama teie hinnapakkumist. Lugupidamisega Samantha Ubakivi juhataja Daniel Marvel 646 9954 [email protected] Risti 8 Telefon 5609 3778Pangakonto EE6984316797838 58890 Narva E-post: [email protected] SEB Registrikood 52679800 https://puitsioon.ee
Mart Poom on sündinud 3.veebruaril 1972.a (38 aastane)Tallinnas. Lapsepõlv möödus Mustamäel. Lõpetanud Tallinna 49,keskkooli kuldmedaliga. 1990.aasatl astus ta Tallinna Tehnika Ülikooli majandust õppima, kuid jättis õpingud pooleli. Mart on praegu abielus Lisseliga ja neil on 2 poega Markus (sündinud 1999) ja Andreas (sündinud 2004). KLUBI KARJÄÄR Mart Poom alustas juuniorina Roman Ubakivi juhendatud Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17aastaselt Nõukogude liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora eest mängides lõualuu katki. Mart Poom sõlmis oma esimese välislepingu 1992a Soome klubiga Kuopio Palloseuraga. Soomes pidas Poom üheksa kohtumist, Poomi enda sõnul ta sel perioodil päris läbi ei löönud, aga õppis iseseisvalt hakkama saama
Eesti jalgpalli ajalugu Klubitasandil oli Eesti aastail 19691982 ainus liiduvabariik, mis NSV Liidu meistrivõistlustel ei osalenud. Eestlaste seas kaotas jalgpall populaarsust ja ala muutus 1970. aastateks valdavalt kohalike venelaste pärusmaaks.Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama Roman Udakivi, kes moodustas Tallinnas eestikeelsed treeningrühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 19801989 Ubakivi ja Olev Reimi eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond Lõvid, kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas Mart Poom ja Mart Reim. NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse mõned siiski pääsesid. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil 1992 Tallinnas peetud sõprusmäng Sloveeniaga
Tal on kolm poega - Markus, Andreas, Patrick ja abikaasa Lissel. Markus mängib jalgpalli, Andreas tegeleb tennise ja muusikaga, Patrick on veel liiga väike, et mõne huviringi või spordiala kasuks otsustada. (Poom, 2014) (vt. Joonis. 1) Joonis 1. Tema pere( pildilt puudu noorem poeg Patrick) (Elu24, 2015) 4 3. KOONDISE- JA KLUBIKARJÄÄR Poom alustas juuniorina Roman Ubakivi juhendatud Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17-aastaselt Nõukogude Liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli veel enne Eesti taasiseseisvumist kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora eest mängides lõualuu katki. Sõlmis 1992 Soome klubiga Kuopio Palloseura oma esimese välislepingu. Veikkausliigas pidas üheksa kohtumist, Poomi enda sõnul "päris läbi ei löönud, aga õppisin iseseisvalt hakkama saada"
lastest pärit vene peredest, eesti lapsed, kes enam jalgpalli mängida "ei tohtinud," jäid platsi kõrvale. Muidugi sobiski kiirem, tehnilisem ja kontaktirikkam mäng venelastele paremini, korvpall võeti eestlaste poolt hästi vastu. Jalgpalli järsem vajumine toimus 60'ndate keskel, mil loobuti Nõukogude Liidu tsempionaadil osalemast. Allakäik jätkus kuni 70-ndate keskpaigani, mil said alguse treener Roman Ubakivi teod ta kasvatas kaks põlvkonda häid eestlastest mängumehi, mitmeid neist võib praegugi koondise eest mängimas näha. Tulevased koondislased tegid imetegusid juba noorteklassis. Eesti taasiseseisvudes ei muutunud jalgpall hoobilt populaarseks kohalikus liigas oli suurem osa muulastest mängijaid, see fakt just eriline publikumagnet ei olnud. Muulastest koosnevad klubisid on
2002 - Andres Oper (AaB Aalborg) ja Raio Piiroja (FC Flora) 2001 - Indrek Zelinski (FC Flora/AaB Aalborg) 2000 - Mart Poom (Derby County) 1999 - Andres Oper (AaB Aalborg) 1998 - Mart Poom (Derby County) 1997 - Mart Poom (Derby County) 1996 - Marek Lemsalu (FSV Mainz 05) 1995 - Martin Reim (FC Flora) 1994 - Mart Poom (FC Flora) 1993 - Mart Poom (Portsmouth FC) 1992 - Urmas Hepner (Kumu Kuusankoski) Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid KULDMÄRK Peeter Küttis - 25.11.2003 (anti üle) Roman Ubakivi - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Teitur Thordarson - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Jaan Lepp - 17.07.2005 (anti üle perekonnale) Jelle Goes - 29.06.2007 (anti üle) Arno Pijpers - 29.12.2007 (juhatuse otsus), 23.11.2008 (anti üle) HÕBEMÄRK Tiit Kivisild - 25.01.2004 (anti üle) Martin Reim - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Mart Poom - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Marko Kristal - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Indrek Zelinski - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Uno Piir - 12.11.2004 (juhatuse otsus)
aasta EM-i otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada Iirimaa kahe mängu kokkuvõttelist 5:1 paremust. Koondisel on olnud 16 peatreenerit (9). Ferenc Kónya 1923–1924 Ferenc Nagy 6/1925–7/1925 Antal Mally 1927 Fritz Kerr 6/1930–9/1930 Albert Vollrat 6/1932–8/1932 Antal Mally 6/1935–9/1935 Bernhard Rein 6/1937–8/1938 Elmar Saar 6/1939–8/1939 Uno Piir 6/1992–11/1993 Roman Ubakivi 3/1994–10/1995 Teitur Thordarson 2/1996–11/1999 Tarmo Rüütli 12/1999–10/2000 Arno Pijpers 11/2000–9/2004 Jelle Goes 10/2004–6/2007 Viggo Jensen 8/2007–11/2007 Tarmo Rüütli 2/2008–12/2013 Magnus Pehrsson 1/2014–9/2016 Martin Reim 10/2016– Koondise eest on kõige rohkem väravaid löönud Andres Oper (38). Enim mänge on koondise eest mänginud Martin Reim (157)
EJL otsustas 5. detsembril 1992 majandusraskustest, Kadrioru staadioni viletsast seisust ja meeskonna kogenematusest hoolimata osaleda 1994. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril. Pika vaheaja järel rahvusvahelisele jalgpalliareenile naasnud Eesti lõpetas alagrupi väravate vahega 1:27 viimasena, teenides üheksa kaotuse kõrval ühe viigi Malta vastu. 1996. aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükliks asus koondist juhendama Ubakivi, kelle taktikepi all jäädi punktita (väravate vahe 3:31), seejuures suurimad kaotused tuli vastu võtta võõrsil Horvaatialt (1:7) ja Leedult (0:5). Eesti jäi sel perioodil pea kolm aastat (14. oktoober 1993 – 5. oktoober 1996) võiduta. 1996. aasta veebruariks oli koondise langenud FIFA edetabelis 135. kohale. Vilets seis kajastus ka publikuhuvis, 1994. aasta sügisel kogunes Kadrioru staadionile Eesti ja värske MM-hõbeda Itaalia valikmängu vaatama vaid 3000 pealtvaatajat. 2
annaabi.ee 
