Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult 5. Temaatika isamaa, armastus, loodus, Helikeel mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad, muretus, rõõmsus 6. III, V, VI laulupeo üldjuht, III laulupeol esitati tema laule. Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud, 7. Produktiivne, kuni 1000 teost, enamik koorilaulud, laulud populaarsed, ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska". Looming muretu, optimism, lõbus, naiivne ilutsemine. ,,Isamaa mälestus". Katsetas ka ooperiga. 8. Tähtsus · Rahvusliku ärkamise hoogustajak · Tõstis eestlaste rahvustunnet · Andis suure hoo kooriliikumisse · Edendas kõiki kultuurivaldkondi
U 40/40/40 x 2 U 30/50/30 x 3 U 50/50/50 x 4 U 30/60/30 x 3 U 40/70/40 x 3 6 7 8 9 0 L 40/40 x 2 L 40/40 x 3 L 50/50 x 3 L 50/50 x 4 L 60/60 x 3 U 40/80/40 x 3 U50/80/50 x 5 U 30/100/30 x 3 U 50/100/50 x 5 U 50/120/50 x 4 Lahendi õigsus Sisu selgitused IllustratsioonidTähiste seletused Korrektsus Kokku 1.Ristlõike joonis L-profiil 30/30 x 3 U-profiil 40/70/40 x 3 30 40 30 70 40 2
pingeimpulsi amplituudist Karakteristiku katseliseks määramiseks kasutatakse impulsspinge generaatorit (IPG) Katseid alustatakse väiksemast lahenduspingest. Igal pingel tehakse suur hulk katseid ja leitakse keskmine lahendusaeg (soovi korral ka hajuvus ning jaotusseadus) Joonis 2.20 Volt-sekund karakteristik erinevate elektroodide korral Impulsitegur: , kus: Uimp on läbilööki põhjustanud impulsi suurim pinge (Umax) U50 Hz on võrgusageduslik läbilöögipinge 21. Õhu elektriline tugevus impulsspingel Õhu elektriline tugevus sõltub eelkõige välja kujust: · ühtlases väljas (Rogowsky elektroodid) o keskmiselt 30 kV/cm o kui s = 1 mm, siis 45 kV/cm o kui s = 1 m, siis 24 kV/cm · tugevalt mitteühtlases väljas o 4 kV/cm kuni 7 kV/cm 22. Õhu elektrilise tugevuse sõltuvus vahelduvpinge sagedusest Läbilöögipinge tippväärtus vahelduvpingel leitakse tavaliselt: U50AC = 1,1 U50SI
omaorda veel alaperioodideks. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000-u5000 eKr. Noorema kiviaja e neoliitikumi(u5000-u1800eKr) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Pronksiajas eristatakse vanemat(u1800-u1100eKr) ja nooremat(u1100-u500eKr). Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemas rauaajas eristatakse eelrooma rauaaeg(u500eKr-u50pKr) ja rooma rauaaega(u50-u450pKr). Nooremas rauaajas tuuakse välja viikingiaeg(u800-1050) ja hilisrauaaeg(u1050-1200). Ajalooline aeg e Kirjutatud ajalugu - aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. Esimeseks põhjalikuks allikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonikad", mis valmis 1227. Aastal ja käsitleb Liivimaa ristisõja algust, sh mvv 1208-1227. Jagatkse keskajaks, uusajaks ja lähiajalooks. Vanem ajalookrijutis on pidanud keskaja alguseks maa alistamist võõrvõimule pärast mvv lõppu.
jaotatakse omaorda veel alaperioodideks. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000-u5000 eKr. Noorema kiviaja e neoliitikumi(u5000-u1800eKr) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Pronksiajas eristatakse vanemat(u1800-u1100eKr) ja nooremat(u1100-u500eKr). Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemas rauaajas eristatakse eelrooma rauaaeg(u500eKr-u50pKr) ja rooma rauaaega(u50- u450pKr). Nooremas rauaajas tuuakse välja viikingiaeg(u800-1050) ja hilisrauaaeg(u1050- 1200). Ajalooline aeg e Kirjutatud ajalugu-aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. Esimeseks põhjalikuks allikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonikad", mis valmis 1227. Aastal ja käsitleb Liivimaa ristisõja algust, sh mvv 1208-1227. Jagatkse keskajaks, uusajaks ja lähiajalooks. Vanem ajalookrijutis on pidanud keskaja alguseks maa alistamist võõrvõimule pärast mvv lõppu
kasutata vastavat krüpteerimistaset tagavaid seadmeid! 161 5.4 VÄLITELEFON, VÄLIKAABEL VÄLITELEFON M-37 Pilt 5.1 Välitelefoniaparaat M-37 tagab kindla side rootsi välikaabliga DL 1. kahe telefoni vahel 19km 2. televõrgus 6km 3. kõrvaklappidega omavahel 100m Tehnilised andmed: Tarbitav vool 3V Patareide tööaeg u50 tundi Patarei tüüp 2 ümarpatareid 1,5V 34x 61 mm Välitelefoni kaal 4,5 kg Mõõdud 90x 190x 260 mm 162 Välitelefoniaparaadi M-37 komplekt. Pilt 5.2 1. Korpus 7. konduktori vänt 2. Kaas 8. Kõnetoru 3. Välitelefoni tööosa 9. Kõrvaklapp 4. Induktori katteplaat 10. Patareikonteiner 5. Kruvikeeraja 11