teise, kuna esimesena avatud türistoril ei tekiks teda sulgevat vastupinget ja ta jääks pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina. Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud negatiivsetel väärtustel ja muudetakse tüürnurk suuremaks kui 90° (eelnemisnurk <90°). 4. Joonistada vahelduvpingeregulaatori jõuahela skeem. 5. Alalispinge pulsilaiusmuunduri suhtelise lülituskestuse arvutusvalem. 6
sisnedisse 1, tema väljund läheb nulli D.D4 väljund ühte, ning D.D4 väljundi potensiaal sunnib läpi impulsiline, kusjuures impulsside kestus sõltub tüürnurgast ja koormuse induktiivsusest kui takistuse R1 D.D1 avanema, tema väljund läheb nulli ning kogu skeem käivitub edaspidi normaalselt. induktiivsus on väike on impulsid lühemad kui suur siis pikemad. Samal ajal mida suurem on tüürnurk Ootemultivibraator: Ootemultivibraator ehk multivibraator oote reziimis on lülitus mille üks asend on seda lühem on vooluimpuls. Suurendades koormuse induktiivsust kaob teatud induktiivsuse väärtusel stabiilne ja teine mittestabiilne. Selles stabiilses asendis võib olla lülitus kuitahes kaua. Mittestabiilsesse katkev voolu reziim ning tekib pidev voolureziim kus türistorid juhivad voolu korda mööda nii, et voolu asendisse viiakse lülitus sisend impulside toimel
γ α λ t t ia ia t t Joonis 4.24 Ühefaasilise sildalaldi B2 pingete ja voolude diagrammid kui tüürnurk α=90°: aktiiv-induktiivkoormusel (a) ja vastuelektromotoorjõu korral (b) Ühefaasilise sildalaldi ventiili vastupinge on alaldiga M2 võrreldes 2 korda väiksem sest ventiilid töötavad paarikaupa jadamisi. Ventiili voolu kesk- ja efektiivväärtus Ia Ia IVkesk = ; IVef = . (4.15) 2 2 Trafo võimsus
voolureziim. Sel juhul jaguneb vool kahe türistori vahel nii et kui üks sulgub siis teine avaneb seda nähtust nimetatakse kommutatsiooniks. Reguleeritava alaldi korral eristatakse kaht tööreziimi katkev voolu talitust kus tarbijat läbiv vool on impulsiline kusjuures impulside kestus sõltub tüürnurgast ja koormuse induktiivsusest kui induktiivsus on väike on impulsid lühemad kui suur siis pikemad. Samal ajal mida suurem on tüürnurk seda lühem on vooluimpuls. Suurendades koormuse induktiivsust kaob teatud induktiivsuse väärtusel katkev voolu reziim ning tekib pidev voolureziim kus türistorid juhivad voolu korda mööda nii, et voolu impulside vahel paus puudub taoline reziim on tarbijale märksa soodsam ja ka taolises reziimis saadud pinget on lihtsam siluda. Joonis 5.3.5 Kui soovitakse saada pidevvoolu reziimi kuid tarbija induktiivsus ei ole selleks piisav
S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk C mahtuvus , staatori teljed cos võimsustegur eelnemisnurk d,q rootori teljed kommutatsiooninurk F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre
vastupidi. Türistoride pausiga töötamine tagab nende juhitavuse. Vaheldi ja elektromontoorjõu töötava skeemid on samasugused. Kui pingeallika polaarsus peab olema vastupidine ning vaheldil peab olema pingeallikaga järjestiku kindlasti induktiivsus. Kui regureelitav alaldi töötab aktiivkoormusele siis on võimalik tüürimisnurk kuni 180* st kogu poolperioodi ulatuses kui aga koormus on aga induktiivne siis regureelitava aladi võimalik tüürnurk ainult 90*. 90-180* saame aga vaheldi. Sagedusmuundurid sagedusmuundur muudab etteantud sagedusega (võrgusagedusega) sisendpinge muudetava sagedusega ja väljundpingega. Sagedusmuundureid on kahte liiki: alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid, mis koosnevad võrgu pinge alalidist ja alaldi väljundisse ühendavast autonoomsest vaheldist. Paikneb mis salvestab mis salvestab enengiat ja silub voolu ja pinget. Vahetud sagedusmuundurid ei sisalda alalisvoolu vahelüli ega ka energiasalvestit
Pinget muudetakse türistoride (vt. punkt 3.8.3) tüürnurkade α juhtimisega, millega saavutatakse pinge madalam efektiivväärtus. Sujuvkäiviti ei muuda sagedust, seega ei sobi sujuvkäiviti kiiruse reguleerimiseks. Joonis 7.2 on näha, punktiirjoonega pinge muutumist võrgus ning sellest tekkivat elektrivoolu. Kui teatud momendil, nurk alfa, lülitatakse türistor sisse, siis langeb mootorile ainult osa tervest siinuspinge poolperioodist. Tüürnurk määrab ära ka pinge ja voolukõverate vahelise nihke, sest vool tekkib ahelas ainult pinge olemasuolul. 62 uv uv γ E α t α t λ iv λ iv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
