Mis on tükelduste korrutiseks või tükkelduste summaks? Korrutis: Tegurite plokkide ühisosad on korrutise plokkideks. Liitmine: Kui liidetavate tükelduste mingi plokkipaar omab ühisosa, siis nende kahe ploki ühend kuulub summas ühte plokki. Vt. näited lk 125-126 Millisel juhul on tükeldus mingist teisest tükeldusest väiksem? Kui hulga tükelduse P1 iga plokk sisaldab tervikuna sama hulga mingi teise tükelduse P2 mingis plokis, siis P1 on väiksem kui P2. Millisel juhul on tükeldused teineteistega mittevõrreldavad? Kaks tükeldust on võrreldavad, kui üks nendest on suurem kui teine. Seega tükeldused on mittevõrreldavad, kui kumbki pole teisest suurem ega väiksem. Millisel juhul on tükeldused võrdsed? Tükeldused on võrdsed, kui nad mõlemad koosnevad samadest plokkidest. Kas tükelduste korrutis on teguriteks olnud tükeldustest suurem või väiksem?Kas tükelduste summa on liidetavateks olnud tükeldustest suurem või väiksem?
.................................... 11 Jääkfunktsioon. Tuletis. Shannoni arendus. Funktsioonide klassid................................................................. 13 Hulgad.............................................................................................................................................................. 14 Vastavused ja relatsioonid............................................................................................................................... 16 Tükeldused ...................................................................................................................................................... 18 Järjestussuhe ................................................................................................................................................... 19 Graafid ............................................................................................................................................................. 20
hulk. Binaarsuhte alushulk on hulk, mille relatsioon on määratud. Relatsioonikriteerium on binaarsuhet moodustav reegel. Relatsiooni saab esitada järjestatud paaride hulgana, naarbusmaatriksiga, graafina. Relatsiooni omadused, refkelsiivne, antiref, sümmeetriline, antisüm, transitiivne, antitrans. Transitiivne sulund on kaarte hulk + kaared, et teha relatsioon transitiivseks. Tükeldused: Ekvivalentsisuhe on relatsioon kus kehtib ref, süm ja trans. Ekvivalentsiklassid on suhted, mispole omavahel seotud. Tükeldus koosneb klassidest. Tükelduse omadused: ükski plokk pole tühi hulk, plokid ei oma ühisosa, plokkide ühend on hulk ise. Osaline järjestussuhe: Osaline järjestussuhe on antisümmeetriline ja transitiivne relatsioon. Range osaline js on antirefleksiivne. Mitterange on refleksiivne.
LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunk...
Soovitatakse kasutada: ▪ erinevaid puu- ja köögivilju, ▪ jogurteid, ▪ taimseid õlisid, ▪ teraviljahelbeid, ▪ erinevaid seemneid. Kasutatakse levinud tükelduste kõrval erinevaid tükeldusviise ja - kujusid. Need aitavad muuta toitude välimust huvitavamaks. Tükeldamise võimalused: ▪ kangid, ▪ ribad, ▪ diagonaallõiked, ▪ erikujulised tükeldused: pallikesed, tünnikesed, suured tükid. Kasutatakse levinud toiduvalmistamisviiside kõrval kaasaegseid kuumtöötlusviise: Toiduainete lühiajaline praadimine või röstimine nn „värvi võtmiseks“. See lisab toidule tugevama värvi, maitse ja mahlakuse. Köögiviljade blanšeerimine, aurus keetmine, keetmine „peaaegu pehmeks“. Köögi- ja puuviljade grillimine ja suitsutamine. Veel erinevaid kuumtöötlemisvõtteid:
annaabi.ee 
