Ülesanne Nr.3 Ülesandes (2) prognoosisite ettevõtluse kulu üldiselt. Nüüd tuleb kuludest eraldada töötasu osa ning arvutada järgmist: 1. Kuu brutotöötasu ja lisanduv tööjõumakse summa. 2. Kuu netotöötasu. Kes alustas tegevust füüsilisest isikust ettevõtnaja, arvutab: 1. Esimese aasta kasumist tuleneva maksukohustuse. 2. Summa, mis peale maksukohustuse täitmist alles jääb. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad
Uuritakse, millised on tööjõumaksud ja -kulud 2014. aasta seisuga. Lisaks käsitletakse põgusalt Eesti tööjõu maksustamises toimunud muudatusi ning tuleviku väljavaateid. Kolmandas peatükis uuritakse tööjõu maksustamist Euroopa Liidus. Kõigepealt keskendutakse tööjõu maksustamise alandamisele, kui Euroopa Liidu liikmesriikide ühele peamisele ülesandele ning seejärel uuritakse Euroopa Liidu, ühe kõige suurema ja ühe kõige madalama maksukoormuse, riikide tööjõumakse ja –kulusid. 4 1 TÖÖJÕU MAKSUSTAMINE Järgnev peatükk annab ülevaate tööjõu maksustamisest üldiselt. Esmalt tuuakse välja, kuidas jaguneb riigi tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla. Seejärel antakse ülevaade, mida loetakse üldiselt tööjõumaksudeks ja –kuludeks. Seejärel kirjeldatakse maksukoormuse kujundajaid ning jaotumist ning lõpetuseks tuuakse välja, millised on
Rakendusüksused: ametid, inspektsioonid, MV, KOV, aga ka era- ja kolmas sektor Millised faktorid mõjutavad poliitikate elluviimise edukust? Millist infot saame välja lugeda Eesti riigi eelarvest ning eelarvestrateegiast? Miks neid dokumente vaja on? Kui suur on 2017. aasta eelarve planeeritud maht? 2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust. Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6,1 protsenti 7,99 miljardile eurole ja saadavad toetused 16,1 protsenti 979 miljonile eurole. Riigieelarve kulud kasvavad 2016
lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse kulud Haigekassa eelarves. 2014.aastaks oli planeeritav tulu tõusnud 8 miljardini, ka kulud olid tõusnud üle 300 miljoni ehk 8,06 miljardini. Järgneval aastal oli tõus veelgi suurem ning tulud olid planeeritud juba 8,5 miljardini, sama kõrgele kasvavad Riigikogu esitatud eelnõu järgi ka kulud. 2017. aasta eesmärgiks on tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust. Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,5 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 734 miljonit 9,6 miljardi euroni. (Rahandusministeeriumi koduleht) 3. Milliseks planeeritakse järgmise aasta riigieelarvet. Valitsuse heakskiidu saanud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude maht
maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega saavutas kaebaja oma eesmärgi. Kaebaja olukord halvenes võrreldes olukorraga, mis esines enne kohtusse pöördumist; 2. ringkonnakohtu hinnang konsultatsioonilepingutele ei sisalda hinnangut töösuhet määravate tunnuste kohta. Otsuse kriteeriumite põhjal ei saa väita, et lepingualuseid töid ei tehtud mitte teenuse osutamise korras, vaid töösuhetes. Mistõttu ei või määrata tööjõumakse ega piirata sisendkäibemaksu maha arvamise õigsust; 3. maksusumma määramine on aegunud. Ajavahemik alates maksukontrolli algusest kuni selle vaidlustamiseni ei mõjutanud maksusumma määramise aegumist. Aegumine toimub alates revisjoni alustamise päevast kuni revisjoni tulemuste põhjal tehtava maksuotsuse kätte toimetamise päevani. Revisjoni tulemuste põhjal tehtud maksuotsuse oli vastutaja ise tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistanud. 3
aastal rakendusid taiendavate sotsiaalkindlustuse liikidena töötuskindlustus ja kohustuslik kogumispension, mis tõid endaga kaasa palgatulu maksukoormuse tõusu. Samuti on viimastel aastatel tööandja maksukoormust osaliselt suurendanud minimaalse sotsiaalmaksu baasi tõstmine. Kõige arvukamad muudatused puudutavad riigipoolset sotsiaalmaksukohustust ning erandeid tööandja minimaalse maksukohustuse arvutamisel. (Lehis, 2007) 1.3 Sotsiaalmaks Eestis Eesti Vabariigis on kahte liiki tööjõumakse, mida maksab tööandja - sotsiaalmaks (33%) ja töötuskindlustusmaks (0,8%). Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (palk ja muu tasu, preemiad, lisatasud, erisoodustused, ettevõtlustulu, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu jne) saadud tulu. Sotsiaalmaksu maar on 33% maksustatavalt summalt (13% laekub ravikindlustusfondi ja 20% pensionifondi). (JKHK) Maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Sellele jargneva kuu 10. kuupaevaks tuleb ettevõtjal
elanikonna hea tervis ja reproduktiivsus. Eestis on esimsel kohal rahaline huvi, sest sissetulek alkoholi müügist on oluline tuluallikas. Kahjuks on alkoholi kuritavitamisega seotud kulutused tervisehoiule, sotsiaalabile, kuritegevusega seotud kahjud kümneid kordi suuremad kui alkoholi müügist saadavatest tuludest (Sisekaitseakadeemia, 2004). Eestis on ühed kõrgemad tarbimismaksud Euroopas, näiteks on alandatud tööjõumakse ja tõstetud alkoholiaktsiise (Kaarna & Võrk, 2010). Sellise poliitika tegemine võib põhjustada jällegi varimajanduse ohtu ning riik võib vajada oluliselt rohkem ressursse selle haldamiseks. Maailma terviseorganisatisooni esindaja Jarno Habichti arvates, tuleb teha otsus, kas Eesti keskenduda alkoholi kättesaadavuse vähendamisel füüsilisele kättesaadavusele või siis rahalisele poolele, maksupoliitikale (Postimees, 09.12.2010). Eesti on keskendunud mõlemale poolele, sest lisaks
annaabi.ee 
