Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tõnnisson" - 10 õppematerjali

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused
9
docx

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused

töötajatel. Lähtuvalt mitmetest uuringutest hindavad tüüpilised ametnikud materiaalse heaolu kõrval enam tunnustuse olemasolu ning eneseteostuse võimalusi. Tihti on neil ka kõrgem saavutusvajadus. Tänapäeva juhid avalikus sektoris sellega pahatihti ei arvesta. Endiselt ollakse arvamusel, et iga tegevuse puhul on ülimaks motivatsiooniks materiaalsed väärtused nagu raha, ametisõiduk, rahalised soodustused jne. ( Tõnnisson 1998 ) Era- ja riikliku asutuse juhtimine erineb ka vastutuse määrast. Eraasutus ei saa eksisteerida ega funktsioneerida, kui tema toodang ei leia tarbijat. Riigiasutus põhimõtteliselt saab, sest asutuse tegevuse maksab kinni maksumaksja. Avaliku sektori tegevust rahastatakse riigieelarvest, mitte klientidelt saadavatest teenustasudest. Kuid loomulikult pole loodud ühtegi riiklikku ettevõtted, mida ükski inimene ei vaja. See eest on aga avaliku sektori

Majandus → Majanduspoliitika
89 allalaadimist
Lõpukõne
2
doc

Lõpukõne

tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Täname Teid, meie esimesed klassijuhatajad , Karmen Tõnnisson,(Ülar) ja Hedi Kadover. (Margo) Täname südamest meie praegust klassijuhatajat, Aita Kivistik'ku.(Raul) Samuti täname teisi õpetajaid aastatepikkuse koostöö eest: 1. Kätlin Sass'i(Germo) 2. Liina Leinmets'a(Maret) 3. Heidi Pabor'it(Helen) 4. Marje Veiser'it(Kelli) 5. Kiira Pastarus'st(Maili) 6. Velve Mäetaga-Filimonov'i(Mari-Liis) 7. Urmas Välba't(Mihkel) 8. Kalle Lipp'u(Germo) 9. Kristiine Meister'it(Maili) 10

Kirjandus → Kirjandus
25 allalaadimist
Ajaloo küsimused ja vastused
1
docx

Ajaloo küsimused ja vastused

*tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni veriseks mahasurumiseks 5. Millal rajati esimene raudtee Eestis? Nimeta vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870 * tekkisid uued asulad ja ettevõted *arenes kaubavahetus *suurenesid suhted teiste riikidega ? 6. Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud 1905. aasta revolutsiooni? Kes tegutses sinu arvates õigemini? Põhjenda oma seisukohta. j.tõnnisson oli revolutsiooni vastu. Ta tahtis,et eestlased puutuksid suhteliselt vähe revolutsiooniga kokku. Ta tahtis,et kõik oleks seaduslik. Minu meelest käitus tõnnisson õigesti, sest ta ajas asja seaduslikult ja seoses sellega ei olnud põhjust veriseks mahasurumiseks. 7.venemaa pooldas serbiat, austria-ungari kuulutas välja sõja serbia vastu. Seepeale kuulutas venemaa välja mobilisatsiooni. 8. Millised riikide liidud kujunesid välja esimese maailmasõja alguseks? kes nendesse kuulusid?

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
Imperialism
2
pdf

Imperialism

*tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni veriseks mahasurumiseks 5. Millal rajati esimene raudtee Eestis? Nimeta vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870 * tekkisid uued asulad ja ettevõted *arenes kaubavahetus *suurenesid suhted teiste riikidega ? 6. Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud 1905. aasta revolutsiooni? Kes tegutses sinu arvates õigemini? Põhjenda oma seisukohta. j.tõnnisson oli revolutsiooni vastu. Ta tahtis,et eestlased puutuksid suhteliselt vähe revolutsiooniga kokku. Ta tahtis,et kõik oleks seaduslik. Minu meelest käitus tõnnisson õigesti, sest ta ajas asja seaduslikult ja seoses sellega ei olnud põhjust veriseks mahasurumiseks. 7.venemaa pooldas serbiat, austria-ungari kuulutas välja sõja serbia vastu. Seepeale kuulutas venemaa välja mobilisatsiooni. 8. Millised riikide liidud kujunesid välja esimese maailmasõja alguseks? kes nendesse kuulusid?

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Kontserdi retsensioon
2
doc

Kontserdi retsensioon

Solistid: Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman Orkestrisse kuuluvad: Anna-Maria Rannamägi, Merike Heldelberg, Liina Relson, Merlin Porkma, Kristel Olivia Tamm, Siiri Pappel, Kristine Järvan, Ann Mäekivi, Merili Merendi, Andrei Stin, Enno Lepnurm, Ann Kuut, Aike Randmann, Kristin Kuldkepp, Varvara Mikhaylova, Maili Madissoon, Kadri Kartasev, Annleena Liivango, Marten Altrov, Priit Loo, Edmar Tuul, Silmu Rom, Karin Karutoom, Tauri Kilsma, Taavi Tõnnisson, Rasmus Tulsk, Kristjan Järvan, Marko Ratas, Tanel Ehala, Mattias Nurk, Helena Anni, Hanna Parman, Joosep Voolmaa, Janika Leisalu. Selle kontserdi tegi eriliseks see , kuidas muusikud nautisid oma tööd ja andsid seda väga hästi publikule edasi. Mina pealtvaatajana jäin väga rahule , sest ei puudunud ka nalja. Kindlasti muutis etenduse veel nauditavamaks see, et õhtujuht oli Sepo Seeman , kes oma lõbusa olekuga suutis muuta kogu kotserdimaja täie rahvast rõõmsamaks

Muusika → Muusika
41 allalaadimist
Huvitav ettevõte - ISS ettevõtluse alused
5
docx

Huvitav ettevõte - ISS ettevõtluse alused

http://www.ee.issworld.com/ettevottest/pages/iss-eestis.aspx (1.04.2011) Juhatus Haldus Priit Paiste - juhatuse esimees Madis Kase - finantsdirektor, juhatuse liige ISS Eesti Meelis Krämann - Põhjaregiooni juht, juhatuse liige Peeter Järve - Lõunaregiooni juht , juhatuse liige Jüri Kulbin - elamuhalduse üksuse juhataja, juhatuse liige Valentin Korkus - Idaregiooni juht Kaupo Kalev - müügi- ja turundusdirektor Aime Tulp - pearaamatupidaja Jaanika Tõnnisson - kvaliteedijuht Helena Rannik - teenindusdirektor Helo Tamme ­ personalijuht http://www.ee.issworld.com/ettevottest/pages/juhtkond.aspx (1.04.2011) Näited ISS teenustest Puhastusteenus Lisaks igapäevasele hoolduskoristusele, mida tavaliselt tehakse väljaspool kliendi tööaega, on ISS töötajad vajadusel kohal ka päevasel ajal, et likvideerida juhuslikult tekkinud mustus näiteks kaupluse põrandalt, hotelli klaasukselt või büroo kööginurgast.

Majandus → Ettevõtluse alused
122 allalaadimist
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised
1
docx

Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised.

siberine suunitööle).ülestõustud posiitivsed tagajärjed:emakeelne erakool,rahvuslike organisatsioonide tegevuse aktiiviserimine,lihtsustas ajakirjandus.balti kubermang 20saj algul.baltimaade areng kiire.rahvusarvu kasv.tööstustoodangu kiire kasv.suurenes linnaelaniku arv.riiast kujunes piirkonna tööstuse metropol.leedus areng alglane ja toimus venestamine.uute põlvkondade juures levisid rahvuslikud ideed.mõjukaks rahvuslikuks tegelaseks oli jaan tõnnisson(ajaleht postimees tartu).tlns seisis eestluse eest Konstantin pats(ajaleht taetaja tähtsustas majandust).soome venemaa koosseisus.19saj algul läks some venemaa koosseise(ulatuslik autonoomia).soome oli venemaa arenenuim piirkond manifest some privileegid.see lõhestas soome ühiskonda(vanameelsed rahustasis venemaad,noorsoomlased organiseerisid vastupassu).1905 tühistas keiser veebruari manifesti 1899.soome sai loa parlamendi valimisteks(eduskund esinduskogu kõrgeim võim)

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
AJALOO 2-KURSUSE 2-KONTROLLTÖÖ
6
docx

AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ

AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine:  Umbkeelsed venelastest ametnikud  Asjaajamiskeel- vene keel Haridus:  Venekeelne õpe  Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk:  Vene õigeusu pealesurumine  Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed:  Asulate ümbenimetamine  Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu:  Seltsielu piiramine  Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi?  Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik  Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni  Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON  Eesti Posti...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Eesti ajaloo exami materjal
5
doc

Eesti ajaloo exami materjal

3) 1940-1945 1 Virgumisaastad 4) 1945-1953 4 Kenotsiidiaastad 5) 1969-1980 5 Sumbumisaastad Eesti omariikluse saavutamine 1) 1917 aasta veebruari kuus puhkesid rahutused, mis kujunesid edasi revolutsiooniks. Mootustus Ajutine valistus, mille juht oli Jaan Poska samas ka Eesti ja Liivimaa kubermang. Juuni kuus toimus esimene Maapäev, kus esitati küsimus kus ,,Eesti tuleb viia maailmapolitiika areenile"(Jaan Tõnnisson). 2) Venemaa impeeriumi demokraatlikud erakonnad hakkasid järjes kaotama rahva toestust, kuna majanduspoliitika pankrotistus. Seda võimalust hakkas Vene kommunistlik partei ära kasutama. 1917 aastal 7-dal nov.võttis ta Tallinna enda võimu alla. 28.nov1917 aastal otusstas eesti Maapäev tunnustada enese ainsaks kõrgema võima kandjaks Eestimaal. 1918 aastal võeti vastu otsus kuulutada Eesti iseseisvaks vabariigiks. Päästekomitee esimees K.Päts

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

organisatsioon saadab 1 esindaja. 27.11ks kogunes üle 800 inimese. Sotsiaaldem-d olid tulnud kongressile protesteerima. Teel Tartusse jõudsid VSDTPlased arusaamisele, et enamik kogunejatest tahab tõesti küsimusi sisuliselt arutada, seetõttu muudeti oma esialgset taktikat, sõlmisid hoopis ajutise liidu Tlna liberaalide esindajatega. Üritati välistada Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste kongressi juhtimist. Kongress algas Bürgermusses. Selle avas Jaan Tõnnisson (ebaõnnestunult). Alustas oma kõnet kohe teravate süüdistustega, see pani saali röökima, ja Tõnisson oli sunnitud oma kõne katkestama. Järgnesid Kongressi juhataja valimised, mis kestsid 6h. Jaan Teemant saavutas suure ülekaalu. Siis hakati valima Kongressi asejuhatajat, vaieldi, mitut asejuhatajat oleks vaja. 28.11 jätkus Kongress, 2 leeri erinevates ruumides. Tõnisson jt ­ Bürgermusses ­ arutati läbi otsuste projektid, mis olid Postimehe toimetuses juba varem paika pandud

Ajalugu → Eesti uusima aja ajalugu
419 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun