LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PI...
4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb detail, freesimisel tööriist. 3. Jõudude jaotus lõiketöötlemisel. Pz=4 x Ptelg Pz=2,5 x Prad paremale Ptelg, keskele Pz-lõikejõud, alla Prad 4. Soojusbilanss lõiketöötlemisel? LAAST
kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb detail, freesimisel tööriist. 3. Jõudude jaotus lõiketöötlemisel. Pz=4 x Ptelg Pz=2,5 x Prad paremale Ptelg, keskele Pz- lõikejõud, alla Prad 4. Soojusbilanss lõiketöötlemisel?
2] [01.3] 05.VEERELAAGRI TÖÖTINGIMUSED Sisevõru on siirdeistuga ja pigem kaldub lõtku poole, välisvõru on siirdeistuga ja kaldub pingu poole. Seega istub sisevõru võllil nii et saab aeg-ajalt liikuda, ning välisvõru on pinguga ehk tugevalt kere/raami küljes kinni. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. 06.KOKKUVÕTE Ülesandeks oli antud veerelaagri andmed vastavalt varjandinumbrile. Selle alusel tuli koostada laagri tinglik tähisuts ja leida täpsusklassid. Peale seda oli vajalik laagri ja sellega liidetavate detailide piirhälbed leid, ning tekkivate pingude ja lõtkude piirväärtused. 07. JÄRELDUS Täpsusklasside kasutamine muudab laagrite tegemise täpsemaks. Aga ka keerukaks inimese jaoks kes asjast niipalju aru ei saa. Leian et tolerantside ja hälvete leidmine võiks teha tulevikus lihtsamaks ja arusaadavamaks. 010. KASUTATUD KIRJANDUS: [01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.(lk111-116) [01
õlikihiga täielikult eraldatud. 57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja täpsus, Veerelaagrite koostisosad. Veerekehad Tavaline veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust. Veerekeradest nende vahel ja separaatorist, mille ülesanne on veerekehasid üksteisest lahus hoida. Veerekehadel võivad olla järgmised kujud: kuul ja rulllaagrid. Neile ettenähtud koormuste summa järgi liigitatakse neid: radiaal-, aksiaal- ja radiaal-aksiaallaagriteks. Laagrite täpsusklassid määravad laagi mõõtmete täpsuse ja lubatava viskumise. Kõikjal , kus võimalik, tuleb kasutada normaaltäpseid laagreid(0-klass). Koos täpsusega tõesel hind Laager koosneb kahest võrust, nende vahel asuvast veerekehast ja separaatorist Veerekehade kujud: kuul, silinder, võlljas, koonus. 12 58. Veerelaagrite valik staatilise ja dünaamilise kandevõime alusel. Laagritüüpi valides tuleb silmas pidada: a) koormuse suunda ja iseloomu; b) töökeskkonda; c)
instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik selle digitaalne andmesalvestus). o Lasernivelliirid ( referentpinnaks kasutatakse kuni 360° skaneeritud laserkiirt, kusjuures latilugemi võib saada nivelleerimislatilt sellel liigutatava sensori abil). 50. Nivelliiride täpsusklassid · Kõrgtäpsed nivelliirid 10''. Näiteks H-05, mis on ennekõike ette nähtud: o I ja II klassi nivelleerimise läbiviimiseks; o Hoonete vajumiste ja deformatsiooni uurimiseks; o Kõrgtäpseteks montaazitöödeks; · Täpsed nivelliirid 15''. Näiteks H-3, kasutatakse III klassi ja tehnilisel nivelleerimisel, samuti geodeetilistel töödel ehitusel.
kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik selle digitaalne andmesalvestus). o Lasernivelliirid ( referentpinnaks kasutatakse kuni 360˚ skaneeritud laserkiirt, kusjuures latilugemi võib saada nivelleerimislatilt sellel liigutatava sensori abil). 47. Nivelliiride täpsusklassid Kõrgtäpsed nivelliirid ν ≤ 10’’. Näiteks H-05, mis on ennekõike ette nähtud: o I ja II klassi nivelleerimise läbiviimiseks; o Hoonete vajumiste ja deformatsiooni uurimiseks; o Kõrgtäpseteks montaažitöödeks; Täpsed nivelliirid ν ≤ 15’’. Näiteks H-3, kasutatakse III klassi ja tehnilisel nivelleerimisel, samuti geodeetilistel töödel ehitusel.
isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. · Digitaalnivelliirid e. elektronnivelliirid- on kompensaatornivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 50.Nivelliiride täpsusklassid Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: · Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' · Täpsed nivelliirid 15'' · Tehnilised nivelliirid 45'' Nivelliirid valitakse vastavalt töödel nõutavast täpsusest. Kõrgtäpseid kasutatakse riigi I ja II klassi nivelleerimiskäikude rajamisel jne. Täpseid kasutatakse III klassi niveleerimisvõrkude rajamisel I ja II klassi võrkude tihendamiseks. Tehnilisi kasutatakse topograafilise
kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik selle digitaalne andmesalvestus). o Lasernivelliirid ( referentpinnaks kasutatakse kuni 360° skaneeritud laserkiirt, kusjuures latilugemi võib saada nivelleerimislatilt sellel liigutatava sensori abil). 50. Nivelliiride täpsusklassid · Kõrgtäpsed nivelliirid 10''. Näiteks H-05, mis on ennekõike ette nähtud: o I ja II klassi nivelleerimise läbiviimiseks; o Hoonete vajumiste ja deformatsiooni uurimiseks; o Kõrgtäpseteks montaazitöödeks; · Täpsed nivelliirid 15''. Näiteks H-3, kasutatakse III klassi ja tehnilisel nivelleerimisel, samuti geodeetilistel töödel ehitusel. · Tehnilised nivelliirid 45''
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
