Oma 1957 avaldatud teoses analüüsis struktuure süntaksis ja süntaksi kui puhtformaalset teooriat. See käsitlus oli äärmiselt matemaatiline ja asemantiline. Chomsky jaoks on keel kõikide õigete lausete hulk (kusjuures õigsusesse puutuvalt ei ole lause mõtestatus üldse oluline, st et tähtis on grammatiline õigsus). Chomsky arvab, et keel on kindel reeglite struktuur ja kõik muu asub sellest väljaspool. Osa õigetest lausetest on tuumlaused ja teised nende derivaadid (saadakse tuumlausete transformatsioonil). Tuumlauseid on igas keeles vähe ja need on kõige levinumad ja lihtsamad süntaktilised struktuurid, nendest moodustatakse kõik ülejäänud. Nt. "Kurb Mari jooksis minema" Tuumlause: S (sentents, lause) = NP (nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas) NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda omadussõna, adjektiiv) VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda määrus, adverb) Ilma seda skeemi teadmata ei ole võimalik koostada õigeid lauseid. Chomsky nimetab neid keele
Oma 1957 avaldatud teoses analüüsis struktuure süntaksis ja süntaksi kui puhtformaalset teooriat. See käsitlus oli äärmiselt matemaatiline ja asemantiline. Chomsky jaoks on keel kõikide õigete lausete hulk (kusjuures õigsusesse puutuvalt ei ole lause mõtestatus üldse oluline, st et tähtis on grammatiline õigsus). Chomsky arvab, et keel on kindel reeglite struktuur ja kõik muu asub sellest väljaspool. Osa õigetest lausetest on tuumlaused ja teised nende derivaadid (saadakse tuumlausete transformatsioonil). Tuumlauseid on igas keeles vähe ja need on kõige levinumad ja lihtsamad süntaktilised struktuurid, nendest moodustatakse kõik ülejäänud. Nt. "Kurb Mari jooksis minema" Tuumlause: S (sentents, lause) = NP (nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas) NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda omadussõna, adjektiiv) VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda määrus, adverb) Ilma seda skeemi teadmata ei ole võimalik koostada õigeid lauseid. Chomsky nimetab neid keele
moodustab tekstist temaatilise ja sisulise terviku (Kutsehariduskeskus 2015). Sidusus aitab lugejal aru saada, kuidas on kirjutises käsitletavad teemad üksteisega seotud, ilma et ta peaks ise seda hakkama välja mõtlema. Kõige tüüpilisemad sidususvahendid on sidesõnad (ja, et, kuna) ning muud sidendid (kas, küll, seetõttu, peale selle, niisiis). (Erelt jt. 2007: 14) Võib öelda, et teksti „skeleti“ moodustavad tuumlaused. Nende eesmärk on anda edasi teksti peamine sõnum. Tuumlausete mõtet aitavad edasi kanda tugilaused, mis põhjendavad, arutlevad kirjutatu üle ja/või arendavad teemat edasi järgmise tuumlauseni. Nagu eelpool mainitud, on oluline osa teksti ülesehitusel. Kirjutisest on hea ja lihtne aru saada, kui selle ülesehitus on loogiline ja järjekindel. Kasiku sõnul on vastavalt kirjutise eesmärgile hea kasutada järgnevaid teema käsitlusviise: – kirjeldav ja seletav, kui soovitakse lugejale avada teemaks oleva nähtuse olemust;
kesksisestusest ja lõpusisestusest. Lõpusisestus on kõige tavalisem ja loomulikum sisetuse tüüp. Paremale hargnevad - lõpus asuvale kõrvallausele lisatakse järgmine kõrvallause. Reeglite rekursiivsus - reegli korduv kasutamine nii, et reegel kordab iseennast. (nt paremale hargnevate lausete puhul) Rekursiivsed algus- ja kesksisestused on praktiliselt võimatud, kuna nende valmistamine ja mõistmine on väga keeruline. 39. Süntaktilised transformatsioonid. Tekstilaused e pindlaused Tuumlausete muutmist kirjeldatakse süntaktiliste transformatsioonide abil. Kõik ühtekuuluvad pindlaused moodustatakse süntaktiliste transformatsioonide abil ühest ja samast süntakilisest süvastruktuurist. Markeerimata pindlause on kõige lähemal süvastruktuurile, kuid pole identne. SÕNAVARA 40. Leksikaalse info liigid. Kõnelejal peab olema lekseemi kohta järgnev info (kui valdab seda korrektses kasutuses kõnes ja kirjas): hääldus ja selle variandid
). Seos morfeemide ja sõnade vahel.Chom öelnud: "Keele grammatilise strukturi ja semantika vahel on osaline vastavus mitte üksühene vastavus." "suhtlemiseks oluline, et gram õigetel lausetel oleks tähendus" Et kui lausel pole tähendust, siis ju suhelda ei saa. "Lause algab porpositsioonide moodustamisest. "Chom. Süvatsruktuur nt:mina nägema. poiss lugema raamatukogu. 1)Alatised ehk kohustuslikud asjad alati moodustada vaja nt sõnajärje. 2)Teiseks on fakultatiivsed: nt esialgete tuumlausete ühendamine ja sisendamine. Nt mina nägin poissi rmt lugemas. 3)Väitlausete moodustamine küsilauseteks, umbisikutegumoe kasutamine. Keeletel on väga suured erisused. Siis hakati tp pöörama semantikale. Juba süvatsruktuuris leiti, et peab lisama tähendusi. Süvastruktuur peab kajastama neid suhteid, mida hiljem saab välja öelda. Muuteoppe vähendati oluliselt ja hakati kasutama reegleid: mida võib teha ja mida ei või teha. Keeltekaupa on reeglid erinevad
annaabi.ee 
