mõjutas kindlasti keelejooni sarnastumise suunas. Sakala maakonna keele oli Mulgi murre. Sakala alla kuulusid hilisema läänemurde alad kuni mere ja Pärnu ümbruseni. Ugandi maakond hõlmas hilisemaid tartumurdelisi alasid, siia kuulusid ka Lääne-Võru alad. Omaette ala moodustasid saared. Kõige vanem on asustus Saaremaal ja Muhus, teised saared asustati alles keskajal, nt Kihnu. Hiiumaale on enamik asukaid tulnud Saaremaalt ja Muhust. Saaremaa saarte murde on tuumalaks, Muhu iidseks vahealaks Saaremaa ja mandri vahel. Hiiumaa ja väikesaarte keel on lähtunud enim Saaremaalt. Läänemurde ala keskused jäid ühe maakonna, Läänemaa piiridesse. Läänepoolne Rävala, Harjumaa ning sellest lõunas paiknenud Alempois olid läänemurdele sarnase keelega. Kesk-Eesti väikemaakonnad Nurmekund ja Mõhu võisid olla juba muinasaja lõpul siirdemurdelised alad suuremate murdealade vahel. Idamurde ala kattub suuresti Vaiga maakonnaga.
· mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad 'põrsaid' · mitm 1.p (m)ma, 2.p (t)ta: luemma 'loeme', valvasitta 'valvasite' · mitm 3.p vad, -väd: jääväd 'jäävad' jäässiväd 'jääksid' · lõputa ja sse-line umbis tm ol, sh ka eitavas kõned: ei jäätässe · käskiva kv mitm 2.po ga, gä; -ka v -kä: akkaga 'hakake', elägä 'elage' Idamurre Liigendus problemaatiline. Tuumalaks Kodavere ja Maarja-Magdaleena põhjaosad. Siirdealadeks Iisaku edelaosa, Torma, Laiuse ja Palamuse idaosa. Idamurde erijooned · d laadivahelduslike sõnade nõrga astme vormides: padas `pajas', ladud `laod', jõõdan `jõuan' · o > õ: kõht `koht', õli `oli' · v labiaalvokaali kõrval: ulvoma `uluma', lõevoke `lõoke' · st > ss: miis `meest', majas `majast', mussad `mustad', valiss `valjusti' · ht > st: õsta `õhtu', lasti `lahti'
mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad ‘põrsaid’; mitm 1. p -(m)ma, 2. p -(t)ta: luemma ‘loeme’, valvasitta ‘valvasite’; mitm 3. p -vad ~ -väd: jääväd ‘jäävad’, jäiväd ‘jäid’, jäässiväd ‘jääksid’; lõputa ja sse-line umbisikulise tm olevik, sh ka eitavas kõnes: ei jäätässe ‘ei jäeta’; käskiva kv mitm 2. p -ga ~ -gä, -ka ~ -kä: akkaga ‘hakake’, elägä ‘elage’; Idamurre liigendus problemaatiline; tuumalaks Kodavere ja Maarja-Magdaleeda kihelkonna põhjaosad; siirdealadeks Iisaku edelaosa, Torma, Laiuse ja Palamuse idaosa; Erijooned d laadivahelduslike sõnade NA vormides: padas ‘pajas’, ladud ‘laod’, jõõdan ‘jõuan’; o – õ: kõht ‘koht’, õli ‘oli’; v labiaalvokaali kõrval: ulvoma ‘uluma’, lõevoke ‘lõoke’; st – ss: miis ‘meest’, majas ‘majast’; ht – st: õsta ‘õhtu’; lasti ‘lahti’;
pann, prii, pärm, püss, ruum, saag, sült, tool, undruk, vorst, väärt, õli. Üksikuid alamsaksa laene, peamiselt merendussõnavara, on võinud eesti keelde tulla ka pärast keskalamsaksa perioodi lõppu uusalamsaksa keelest. Niisugused laenud võivad olla nt kiiker, riiul, rump, tali ‘teatud tõsteseade; liitplokk’. * ülemsaksa laenud - ülemsks keel hakkas alamsks asemele tulema 16. sajandi keskpaigast (kokku u 300-500 sõna). Ülemsks keele keskuseks/tuumalaks on Põhja-Saksamaa rannik. Kirjakeelena hakkas domineerima 17. sajandil. Samas ei olnud keelevahetus kiire, alam- ja ülemsks olid pikka aega rööpselt kasutusel. Võrreldes alamsks keelega on siin rohkem kultuurisõnavara, nt taimed. Levik toimus saksa mõisnikelt lihtrahvale. Taimed, ühiskond, toit, hüüdsõnad!, verbid: spinat, redis, seller, kartul, moon, nelk, tulp; aadel, hertsog, tudeng, velsker; ahoi, hurraa, hopp, proosit, halloo; rehkendama,
· Jõesetted (kruus, liiv, saviliiv ja liivsavi), järvesetted (saviliiv, liivsavi, järvelubi ja järvemuda), meresetted (liiv, rannakruus), jääjärvelised setted (levivad Eestis laialdasel alal, liiv, saviliiv ja viirsavi), liustikujõesetted (moodustavad sandureid, oose, mõhnu ja deltasid, liiv ja kruus), liustikusetted · 08.10 Eesti maastikud Ida-Eesti maastikuvaldkond Tunnusjooned · Tuumalaks on veekogu: Peipsi-Pihkva järv · Osa maasitkuvaldkonnast on väljaspool Eestit · Taigavööndi ääreala · Peipsi nõoga seotud paleogeograafiline areng · Tektooniliselt suuremas osas langev ala Peipsi järv valgub lõunasse · Lähiskontinentaalne kliima (ka Pepsi järve mõju) · Aastaaegade selge vaheldumine · Suur soostumine · Kõrgeimad sisemaised luited · Venepärased tänavkülad venepärase kultuuri olemasolu
annaabi.ee 
