..................... 4 SISSEJUHATUS 2 Oma referaadis tahan ma tutvustada elementi, mis kannab nime tsirkoonium (Zirconium, Zr). Valisin just selle metalli, sest kuulsin, et seda kasutatakse tehisteemandites ja sellest tehakse sushi nuge. Mind köitis eriti see fakt, et sushinoad on niivõrd teravad,et võivad läbi lõigata lihatüki igasuguste jõupingutusteta. Sain ka teada, et tsirkooniumiühenditel on tihe side tuumaenergeetikaga . Seda kasutatakse tuumareaktorites. Enda töös tutvustan teile tsirkooniumi levimist, ajalugu, saamist, omadusi, tähtsamaid ühendeid ja kasutusalasid. Mul oli seda väga põnev kirjutada ja loodan et nüüd on teilgi huvitav. 1. LEVIMUS 3 Tsirkoonium on maakoores levikult 18.kohal ja lihtainena looduses ei leidu. Esineb rohkem kui 30 mineraali koostises. Tähtsamad Zr-mineraalid on tsirkoon, baddeleiit, eudialiit jt
tuumajaamade ümber, mis on tingitud söes sisalduvatest radioaktiivsetest isotoopidest, millest osa lendub läbi elektrijaama korstna keskkonda. Tuumajaamad emiteerivad kasvuhoonegaase ja reostavad keskkonda. Analüüsidega on tehtud kindlaks, et tuumajaamad emiteerivad oluliselt vähem CO2 kui näiteks söeelektrijaamad. Võttes arvesse tuumkütuse tsükli kõiki arenguetappe (alates kaevandamisest kuni kütuse lõppladustamiseni) on tuumaenergeetikaga kaasnevate CO2 heitkoguste määrad võrreldavad hüdro- ja tuuleenergia arendamisel tekkivate vastavate määradega.
tuumaelektrijaamad ehitatakse veekogu äärde, kuna reaktor vajab jahutamiseks vett, mis tähendab ka ohtu veeelustikule. Ka põlevkivist tulenev tootmine on samuti saastav, suured tuhamäed ja õhusaaste. Tuumaenergeetika vajab pidevat järelvalvet, kuid pole ka välistatud halvim. Õnnetused juhtuvad siis, kui eiratakse reegleid. Elektrit on meil vaja ja ega muud üle ei jää, tuleb arutada ja analüüsida tuumaenergeetikaga seotud tagajärgi ja riske, mis võivad olla väga traagilised. Võime tõdeda, et ühiskond mõjub loodusele mitte just kõige paremini. Mõeldakse välja loodussäästlikke viise, kuid tuleb välja, et ka need ei ole õiged. Nautigem looduse ilu veel seniks, kuni seda jätkub. Tänapäeval mõistavad vähesed, kui oluline see meile on.
jaamade ehitamise osas pidurduma ja see tendents jätkus kuni käesoleva sajandi alguseni. Oma osa oli kasvaval rahutusel radioaktiivsete tuumajäätmete pikaajalise ohutuse ja tuumarelvamaterjali võimaliku leviku suhtes, fossiilkütuste hinnatrendidel ning tuumajaamade avariidel, mis tekitasid ühiskonnas ja investeerijates vastuseisu tuumaenergia arendamisele. Sellel perioodil toimusid suurimad vähestest tuumaenergeetikaga seotud avariidest: nullilähedase keskkonnamõju, kuid suure majanduskahjuga avarii Three Mile Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal ja eriti RBMK-reaktori avarii Tsernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahju saatis keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. Järgnevatel aastatel karmistunud turvanõuete tõttu suurenesid hüppeliselt tuumajaamade ehituskulud, samas langes uraani hind ja konsolideerus selle turg. Uusi reaktoreid ehitati sel
Nende tüüpide edasiarendamise tulemusena saadi II põlvkonna reaktorid: PWR/VVER, BWR, RBMK, CANDU, AGR. Esimeste reaktorite kogemused, suured tuumkütuse varud ja võimalus 6 vähesest kütusekogusest stabiilselt baasenergiat toota lõid soodsa pinna tuumaenergeetika kiirele kasvule. Tuumaenergia osa kogu maailma elektritoodangust küündis 16-17 % ja on jäänud sellisele tasemele käesoleva ajani. [7] 1970 – 1990 toimusid suurimad tuumaenergeetikaga seotud avariidest: väikese keskkonnamõjuga, kuid suure majandusliku kahjuga avarii Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal ja RBMK-reaktori avarii Tšernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahjule lisaks kaasnes ka keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. [7] Arendustööd ohutuse, võimsuse ja efektiivsuse suurendamiseks, kütuse paremaks ärakasutamiseks, jaamade julgeoleku ja pikema tööea kindlustamiseks on siiski jätkunud. Tulemuseks on II
massist: tuumalõhestusproduktid ja pika poolestusajaga väikeaktiniidid. Need materjalid, millele tulevikus mingit kasutusvõimalust ei suudeta hetkel ette näha, kuivatatakse, klaasistatakse 18 boorsilikaatklaasis ja paigutatakse konteineritesse. [6] 19 11.Tuumajaamade avariid 1970 -1990 toimusid suurimad vähestest tuumaenergeetikaga seotud avariidest: Nullilähedase keskkonnamõju, kuid suure majanduskahjuga avarii Three Mile Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal. Avarii tekitas sündmuste ahel, mis algas aparatuuritõrkega jaama mitte-tuuma osas, ja võimendus ehituslike probleemide, aga peaasjalikult töötajate vigade tõttu. [13] Tulemuseks oli reaktori südamiku sulamine ja kindla kaitsekesta olemasolu tõttu ainult vähese gaasilise radioaktiivse aine pääs väliskeskkonda.
jaamade ehitamise osas pidurduma ja see tendents jätkus kuni käesoleva sajandi alguseni. Oma osa oli kasvaval rahutusel radioaktiivsete tuumajäätmete pikaajalise ohutuse ja tuumarelvamaterjali võimaliku leviku suhtes, fossiilkütuste hinnatrendidel ning tuumajaamade avariidel, mis tekitasid ühiskonnas ja investeerijates vastuseisu tuumaenergia arendamisele. [7] Sellel perioodil toimusid mõned suurimad vähestest tuumaenergeetikaga seotud avariidest: nullilähedase keskkonnamõjuga, kuid suure majanduskahjuga avarii Three Mile Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal ja RBMK-reaktori avarii Tsernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahjule lisaks kaasnes ka keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. [7] Järgnevatel aastatel karmistunud turvanõuete tõttu suurenesid hüppeliselt tuumajaamade ehituskulud, samas langes uraani hind ja konsolideerus selle turg. Uusi reaktoreid ehitati sel
kihil. P. moodustub sademete- ja pinnaveest. Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitada kui kliimaksit. Vastand on järgkooslus. Raba kõrgsoo, soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Radioaktiivsus keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi iseeneslik teise elemendi isotoobiks muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või aatomituumade voog raduoaktiivne kiirgus. Ökoloogiline probleem on organismide kaitsmine tuumaplahvatustega ja tuumaenergeetikaga kaasneva radioaktiivse kiirguse eest. Rahvastikuplahvatus demograafiline plahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. R. on arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Rahvuspark 1. erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks,
annaabi.ee 
