Mulla tekke on ka murenemis protsess. Kulutus- murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Kõrgemal kulub rohkem. Transport- tuule kanne, mida pikem on transpordi tee, seda peenemaks, ümaramaks ja paremini sorteerituks muutub materjal. Settimine ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Allpool settib rohkem. 17.Tuule tegevusega seotud geoloogilised protsessid- Kulutav tegevus, edasikanne ja akumulatsioon-tekivad tuulevired ja luited. Transpordi käigus osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Tuuleerosioon-seenkaljude teke. Deflatsioon ehk setete ärakanne tuule poolt. 18.Merede geoloogilise tegevusega seotud protsessid: Kulutus ehk murrutus, Transport, Akumulatsioon, settimine. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. 19.Jõgede geoloogilise tegevusega seotud geoloogilised
karst (2)süvakarst. Lasuva pinnakatte paksuse järgi: (1)avatud karst (puudub muld, taimestik) (2)suletud karst (karstuvad kivimid kaetud kvaternaarsete setetega (Eestis). 12. Peamised eoolsed pinnavormid ja eoolsete setete iseloomulikud struktuursed/tekstuursed tunnused. Eoolsed pinnavormid: luited - eelluide, vall-luide, luite tasakaaluline ristiprofiil, luidete liikumine (barhaan, barhaanahelik, ristiluide, pikiluide, paraboolluide, püramidaalluide); tuulevired - amplituud 0.1-100 cm, lainepikkus kuni 20 m.; löss/lösstasandik - homogeenne stratifitseerumata peeneteraline setend mida iseloomustab suur poorsus ja võime hoida vertikaalseid või selle lähedasi seinu. Paksus kuni 100m. Keskmiselt 50% settest moodustab 0.01-0.05 mm materjal. Mineraalselt: kvarts, päevakivid, karbonaadid ja savimineraalid. Teke (hüpotees) - periglatsiaalsed tuulesetted. Püsiva suunaga (tugevad) tuuled liustiku serva ees. 13
paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi). 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Eoolilised pinnavormid, tuule kuhjaval või kulutaval toimel kujunenud pinnavormid. Kuhjaval toimel tekivad luited, tuulevired jms moodustised, kulutaval toimel tuulelauad, deflatsiooninõod jms. Tuuletekkelised pinnavormid on sagedased kõrbes ja rannikul. Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid: Fluviaalsed pinnavormid, maapinnal pidevalt või ajuti voolava vee toimel kujunenud
klindi ja mattunud orgude läheduses. Karsti arengutingimused on soodsad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Kui karstuvad kivid ulatuvad maapinnale on tegemist paljaskarstiga. Kui on aga kaetud mittekarstunud kobedate setetega, on tegemist mattunud ehk vene karstiga. 13. Tuuletekkelised pinnavormid, näited. Peamiselt mere ja järveliivade levikualal. Tuulevired kuni 5cm kõrgused looklevad liivavallikesed Eelluited kuni 3m piklik liivahang, mis on kujunenud takistuse taha tugevamate tuultega. (Pirita). Luited kõrgenenud eelluide hakkab takistama liiva edasikandumist ja see hakkab kuhjuma ka pealttuulenõlva ees, mis muudab hange kuju. Pikkamisis omandab eelluite nõlvad võrdse kallakuse, siis juba muutub järsemaks alttuulenõlv, siis ongi luide. Mandriluited Alutagusel, vanad rannaluited
moodustised, kuhu neeldub pinnavesi. Need pinnavormid asuvad peamiselt väikestes nõgudes või soostunud alade äärtes, kuid leidub ka ojade ja väikeste jõgede sängides. Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa alla. Vesi tuleb päevavalgele karstiallikatena. Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid, võib nende liitumisel tekkida karstiorgud ja –häilud. 13. Tuuletekkelised pinnavormid, näited. Tuulevired – väikesed kuhjevormid. Neil leidub nii mererannas, jõekaldal, lahtistel liivakarjääridel ning Kirde-Eesti põlevkivi tuhaväljadel. Madalad kuni 5 cm kõrgused looklevad liivavallikesed. Kujunevad nõrgemate tuultega ning on orienteeritud valitsevate tuultega risti. Eelluited – piklik liivahang, mis on kujunenud takistuse taha tugevamate tuultega. Esineb järsk pealttuulenõlv ja lauge alttuulenõlv. On kuni 3 m kõrgused, neid esineb nt. Kloogarannas, Pirital.
annaabi.ee 
