Ilm ja kliima Ilm- pidevalt muutuv õhkkonna seisund. Kui hommikul üles tõusta ja kohe akanast välja vaadata, saame me juba aimata, kas õues on sõe või mitte. Vastavalt sellele paneme ka selga, kas siis paksemad või õhemad riided, mis sobiksid väljas oleva ilmaga Kuid ilma kohta täpsema info saamiseks on vaja mõõta tuulesuunda, õhurõhke, õhutemperatuuri ja õhuniiskust. Kliima- mingile paigale iseloomulike ilmade vaheldumine pika aja vältel. See tähendab, et nii eilne, tänane kui ka homne ilm võivad olla küll täiseti erinevad, aga võrreldes mitmete aastate või isegi aastatuhandete jooksul ilmasid, hakkavad need korduma ja nedne ilmade kohta tehaksegi järeldus, et milline on mingi paiga kliima. Kliimat kujundavad kõige enam: 1. päikesekiirguse hulk 2. Maa aluspinna erinevused
kohta seni oletatut Pikaajalised kliimamuutused: mida uuritakse? • Ookeanisetted – mikrofossiilide uuringud – liigid, arvukus, 18O /16O hapniku isotoopide suhe • Puuraugud jääkilpides – Antarktikas jõutud kuni 740 000 a tagasi – Gröönimaal vähemalt 200 000 a • Setted stalagmiitides - samuti 18O /16O suhe, andmed orkaanide kohta • Uuritakse temperatuurimuutusi ja nende kiirust, aga ka valitsevat tuulesuunda jm • Seos inimasustuse kujunemise ning inimtegevusega Rannajoonte modelleerimine ja arheoloogia • Sõltuvalt piirkonnast tektoonilistest protsessidest võimalik nii maakerge kui ka langus • Uuritakse nt ranna-moodustisi, vee alla jäänud maastikke jm • Võimalik arvutada perioodi keskmine maatõus -> rannasiirdekrono-loogia • Seos rannikuasulate, aga ka nt kaljukunstiga Geoarheoloogia: maastikuandmed kitsamas piirkonnas
z0 on ka ühtlasi kareduse parameeter mis reguleerib kiiruse kasvu kõrgusega . Valemi lihtsustatud kuju oleks nii et sulu peal oleks lihtsalt z . Tegijapoiss 2010 See on Van Mieghem-i pisut keerukam valem aluspinna turbulentsuse arvustamiseks , milles d- on nivoo taimestiku sees , millest kõrgemal algab õhu intensiivne segunemine .Kõrguse suurenedes ei saavuta kiirus mingit konstantset väärtust kuid kiirenemine on aeglustuv . Aluspinnal mõjutavad taimed jne nii tugevalt tuulesuunda et Coriolise jõudu pole mõtet arvestada. Geostroofilised tuuled , kasvades nihkuvad üha paremale vms (kõrgemale liikudes) . Ekman-Okeblomi kihi paksus on seda suurem , mida rohkem on tõusvaid õhuvoole , neid on suvel maksimaalselt. Varajasatel hommiku tundidel on atmosfääri alumine piir 0.5 km aga päeval 1-2 km. Teooria pole päris õige , tegelikkuse peaks viskoossuse koefitsent kõrguse suurenedes kasvama. Vabas atmosfääris
Bulgaaria Pärast Marne'i lahingut algas positsiooni sõda ehk kaevikusõda. Põhimõtteliselt kaevusid mõlemad pooled maasse (kaevikuid ehitati). Kujunes välja kuna toonased kaitsevahendid osutusid tõhusamateks kui ründerelvad. Otsustavaks sai see, et kellel oli rohkem ressursse (rohkem mehi, rohkem varustust juurde toota, äratoita vägi). Kestis nii sõjalõpuni. 1915 võtsid Sakslased kasutusele gaasi Ypres'i linnas. Esialgu kasutasid puhast kloori. Vaadati tuulesuunda. Kasutusele tulid koheselt ka gaasimaskid. Järgmine murre oli 1916 Verdun'i linna all (veebruarist detsembrini). Alustas saksa armee eesmärk verest tühjaks lasta, hävitada võimalikult palju. Surma sai mõlemal poolel miljon meest. Somme (juulist novembrini) prantslaste algatatud, pommituslennukid, tangid. Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest netu murrangut. Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud
Toitu oli võimalik valmistada vaid maismaal, sest viikingid ei tahtnud riskida lahtise tule tegemisega laevatekil. Laevas söödi külma toitu, mis oli kuivatatud või soolatud, et see kauem säiliks. Kaasas oli ka hapendamata leib. Joogiks oli vett, õlu või hapupiima. Viikingid ei kasutanud kaarte ega ilmselt ka kompassi. Neil oli palju teadmisi, kuidas määrata õiget suunda. Põhiliselt määrati asukohta tähtede ja päikese järgi. Samuti jälgiti mere värvust, lainete liikumist, tuulesuunda ja –kiirust, lindude käitumist. Viikingid tundsid maa lõhna, kui nad olid maismaa läheduses. MERERETKED,MIS MUUTSID MAAILMA -Püha Brendani imepärane reis Iiri munk ületab väikese nahklootsikus Atlandi ookeani umbes 530 pK -Islandi saagad Eerik Punasest ja Leif Eriksonist Norrakad randuvad Ameerika mandril sadu aastaid enne Kolumbust 982-1000 pKr -Madoc ab Owen Gwyneddi reis üle Atlandi Walesi vürst kuulutab Ameerika enda omaks umbes 1170 -Epohhi loovad reisid Mingi dünastia ajal
annaabi.ee 
