Völundri niinenöörilt võtnud käevõru, ise kandis tema mõõka. Vöölundril lõigati kõõlused katki ning ta paigutati ühele saarele, seal ta sepitses kuningale igasguseid vääresemeid. ,,Üksnes oma vaevade eest ma olen nüüd tasunud, üksnes mitte veel ühe, igiihatu eest'' Vöölundr meelitas kaks kuninga poega saarele ja tegi nendest ehteid. ,,Ei ulata ratsultki üksi sind haarama, pole ükski nii tugev, et maha sind ambuda, kui hõljud tuulena üleval taeva all.'' Niidudr oli väga pettunud Vöölundri tegemistest ning tunnistas, et Vöölundr on kaval ja võimekas. Bödvildr viibis samuti Völundri seltsis, sest kõik on tema vastu võimetud. Odini kaarnaloits Aalsvidr komistab, sageli kukub, tihti ta kukkunuid aitab taas teele. Ei püsi maatriip, ei püsi päike. Kord tuleb idast, Elivaagarist, jääkülma tursi tujukas nõel ja nõelab rahvaid, kes naudivad und uhkes Midgardis igal jumala ööl.
Erna sai selle kohta ametliku kinnituse pärast Eesti taasiseseisvumist 47 aastat hiljem. Ma arvan, et see oli väga hea, et Erna ei teadnud seda, sest lootus Heldurit näha oli ainuke lootus ja tahe kuidagi ellu jääda. Ta oli kaotanud Siberis kõik. Oma mehe ja tütre. Kodumaalne naasmine oli ainuke asi, mis võis talle veel rõõmu pakkuda. Filmi nimi "Risttuules" aga tuleneb sellest, kuidas Heldur kirjutas kirjas, et ühel päeval nad kohtuvad taas. Erna tuleks kerge ja värske, vaba tuulena läänest ja tema tuleb ida tuulest ja nad kohtuvad risttuules õunapuu juures. See oli koht,kus puhkesin lahinal nutma, väga kurb filmi lõpp. Kuna film ise läks mulle väga hinge ja mul on veel suurem austus nende Eestlaste üle, kes pidid selliseid asju läbi elama, siis tekitab minus väga suure tänutunde, et ma ei ole pidanud sellist asja läbi elama. Paneb ka mõtlema, et ma peaks olema siin oma elus iga asja üle tänulik ja õnnelik,
Oli selge, et olime peaaegu ümber piiratud, et meie ees seisis suur ülekaal ning et pidime ruttama, kui ei tahtnud lasta ära lõigata ka viimast taandumisteed. Taandudes jõudsime lõpuks orgu, kus asetsevad mõned Ronneburg- Neuhoni majad. Siin peatusime, et süüa oma lõunasuppi. Vahid pandi välja ning heitsime pikali. Ent siis avati korraga oru pihta selja tagant ja tiibadelt väga tugev kuulipilduja- ja püssituli. Paanika oli kirjeldamatu. Aiad kisti maha ja voorikolonnid tormasid tuulena minema. Enamik viskas maha oma püssid ja järgnes vooridele, nii et kui astusime vastu vaenlasele, siis oli meid järele jäänud üsna vähe. Kui jõudsime välja Wesselshofi teele, nähti meid uuesti ning võeti tule alla kahest suurtükist. Meie voorid pääsesid õnnelikult. Ka meie jooksime, mis suutsime. Iga 25-30 meetri peal vihises paar granaati pea kohal. Viskusime kraavi, kuid järgmisel hetkel tormasime jälle edasi tahapoole."
läbimõõduga üle tuhande kilomeetri. Ühtaegselt kraatritega tekkisid ringstruktuurid, nagu Kuul. Teine planeedi pinda Kujundav faktor-tektooniline liikumine-on esialgsest, äsja tahkunud ja peaaegu tasasest planeedist kujundanud suure kõrgustevahega planeedi. Umbes pool Marsi pinnast on kaetud vulkaaniliste basaltidega. Nendel aladel on laava uputanud kraatrid. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuulena. Minevikus osalesid kulutuses ka vesi, liustikud ja igijää. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Nende pealmine osa koosneb süsihappelumest. Marsil võib kohata nii liiva-kui kivikõrbeid, kus kraatrid on väga harvad. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suured ja väiksemad voolusängid. Praeguselajal leidub vett aiunlt jää või auruna. Marsil avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse.
Künkal enne metsa tõusu puhkasime jalgu suure kiviristi juures,ning sümboolselt pidime me seda risti pahaaimamatult kaasas kandma. Kaljulõhandikust algas meie tee, kaljud kahel pool ja kliburusukalded jalge all, kust sai vaid minna ja minna ja minna- aina otse, üles, edasi. Sinna kaotasid meie kuus kaaslast süütuse mägedele. Neeme aitas mitu korda kotte edasi viia, sest nii mõnedki väsisid lõpupoole, õhtu lähenes ja lootus vähenes . Värske tuulena kepsutas allapoole eakas saksa botaanik ja lohutas, et ,,vaid kaks tundi on veel raske, siis läheb kergemaks!" Grr##! Õhtupäikese viimastes kiirtes kurule jõudes vaatasime alla peopesasuurusele külalapikesele, kust me olime ennelõunal alustanud ja adusime esimese mägede reegli- vahemaid ei mõõdeta mitte kilomeetrites, vaid tundides, ent kas üles ja kotiga või alla ja ilma!? Pehmete jalgadega maabusime cabana Curmatura külje all mäenõlva rohelisel lapikesel.
annaabi.ee 
