Kabala mõisniku poolt 1914.a. puidust ehitatud 3-kordne jahiloss. Tänaseks on renoveeritud ja kuulub Eesti Skautide Ühingule. Läheduses asub mälestussammas Eesti metsavendadele ja taastatud metsavendade punker. Siit saab alguse ka Saarjõe matkarada jalgsimatkaks (ca 8 km) Türi vana apteek (Paide tn 10, Türi linn, Türi vald) Endise Alliku mõisa kanalas avas 13. jaanuaril 1892. aastal uksed apteek. 22. aprillil 1976 kanti ajalooline apteegihoone, mille tuulelipul oli aastaarv 1988, Apteekide Peavalitsuse bilansist Paide rajooni RSN TK bilanssi. Endisest apteegimajast sai raamatukauplus. Praegu tegutseb hoones kauplus-kohvik "Kadri Tare". Türi tehisjärv ja laululava Looduskaunis kohas asuvale puhkealale alustati allikatoitelise järve rajamist 1990. aastal. 4. juulil 1992. aastal toimus järve pidulik avamine. Traditsiooniks on kujunenud pidada igal aastal sel ajal järvepidu ning augustis suveöö kontserti. Tehisjärve suuruseks on 7,7 ha
Harpe oli tuntud kroonikakirjutaja Ch. Kelchi tütar; tema ühest pojast tuli Tallinna Iinnapea, teisest Toomkiriku praost. ARHITEKTUUR . OHTU JA TEMA AJASTU Ohtu näol on tegemist ühe kunstiväärtuslikuma mõisaansambliga kogu vabariigis. Siinne mõisasüda on sündinud põhiosas 18.saj. 60.70. aastate vahetuse paiku ja sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv aastaarv 1769 ilmsesti ka peahoone on valminud selle aasta paiku. Barokkstiilile omaselt on kogu Ohtu mõisasüda kavandatud sümmeetrilisena: keskmeks kahekordne kõrge poolkelpkatusega härrastemaja, selle ees ovaalse ringteega väljak, mida külgedelt raamivad ait ja talltõllakuur, samast harmooniast on kantud ka puiesteed ja park. Tulemuseks on haruldane arhitektuuriansambel. Samavõrd, kui võime hinnata Ohtut unikaalse, ainukordsena, on ta ühtlasi oma ajastu
( http://kirikud.muinas.ee/?page=2&page=212 ) 5.5 Haapsalu Jaani kirik Haapsalu Jaani kirik(Lisa 6)Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone. Esmamainimine 1524 Nikolai kirikuna. Arvatavalt ümber ehitatud keskaegsest aidast, orienteeritud seetõttu erandlikult põhja-lõuna suunaliselt. Esimesed andmed tornist S.Waxelbergi jooniselt 1683. Ümberehitust või suuremat remonti tähistab aastaarv 1690 tuulelipul. Praeguse ilme omandas 1858, mil püstitati ka massiivne torn. 18 Ühelööviline võlvimata pikihoone, massiivse torniga põhjaküljel ja käärkamber idas. Hoonet katab tõstetud räästaga S-kivikatus, lihtne räästakarniis, teravkaarportaal ja -aknad. Torni ülaosa kroonib kõrge gooti telkkiiver ja kaunistavad teravkaarsed petikaknad. Sisustuses väärivad tähelepanu Saaremaa dolomiidist renessanssaltar, barokk-kantsel, kroonlühtrid,
aastast. Sellele toetudes tehti ka restaureerimise algne plaan ringi. 2012. aastal avastati põrandatööde käigus 40-60cm sügavuselt põrandalaudade alt 18. sajandi esimesest poolest pärinevad haua- ja põrandaplaadid, mis on nüüd eksponeeritud põrandapinnas. Kolmes piirkonnas satuti veel 100 aastat varasema kivipõranda fragmentidele. Lisaks leiti kooriruumi eest kolm paekiviseintega hauakambrit ning vana käärkambri esisest alkoovist võlvitud keldriruum Kiriku tornis asuval tuulelipul on aastaarvud ja tähed, mis viitavad torni erinevatele ümberehitustöödele. Kuressaare Laurentiuse kirikus hoitakse ka ainulaadset ristimiskivi, mis on 15. sajandist ja ilmselt Gotlandi päritoluga.26 40 üks Kuressaare kiriku põranda alt leitud hauaplaatidest. Foto: Tõnu 38 Kuressaare kiriku interjöör
selle Saaremaa vanima olevat).Mandri-Eesti üheks vanimaks siiamaani alles olevaks kirikuks peetakse Tallinna Toomkirikut. Peakirikuna aastast 1240 pühendatud Neitsi Maarjale. Keskaegseid hauaplaate,hauamonumente renessanssajast 19 sajandini. Baroksete vappepitaafide rikkalik Euroopatähtsusegakogu (Christian Ackermann). Imposantne barokne altarisein, apostlifiguuridegakantsel (mõlemad samuti Christian Ackermann). Aastaarv 1779 tuulelipul tähistab barokse tornikiivri valmimist.Ehitusaeg 13-18 saj. Keskaegne kirik Kirik on kogu aeg muutumises ning keskaegne ristiusk oli mitmetes olulistes aspektides tänapäevasest erinev. See väljendub nii suhtumistes, kontrollis ühiskonnaelu eri etaapide üle kui ka matmiskombestikus ja kirikuehituses. 12. sajandil ja 13. sajandi algul ehitati kirikud romaani stiilis, üsna varsti peale ristiusu meilejõudmist mindi aga üle gooti stiilile. Eestis on algselt
annaabi.ee 
