Silma paistavad tema mõtteluuletused: Tähetund, Jälle ja jälle, Tuulde räägitud. Kutsuvad inimest olema aus ja eneseväärikas ning rõhutavad luule ja luuletaja suurt missiooni. Läbielatud rasket aega kujutab kollaazliku tehnikaga poeem Pärast pikka põuda. Meenutab poeemi Leib. 1960-70 aastate luule arendab edasi autorile juba varem iseloomulikku omaloodud mütoloogiat. Hilisluule suursaavutus kuulub tsüklile Väike perekonnalugu, millest eriti tuntud on viimane osa Tuulelapsed. Meeldejääva kujundlikkusega on proosaluuletus Häire, mis on seotud ka looja ja kunsti teemaga. Viimases kogus Korallid Emajões(1986) on luuletaja tagasi pöördunud arbujalikult klassikalise luule juurde. Noorusaega meenutades on kirjutanud Arbujate aegu. Rätsep Mure,kogust Elupuu Viskas vaeva-särgid laste kaelale, õmbles mustad märgid elupaelale. Kattis punapalge suri-siidiga, segas juuksed valge traagelniidiga.
Tema looming mõtiskleb enda ja rahva saatuse üle. 1966 ilmus kogu "Tähetund". Mõtteluuletused nagu "Tähetund" ja "Tuulde räägitud" kutsuvad inimest aususele ja eneseväärikusele ning rõhutavad luuletaja suurt missiooni. Stiil meenutab jälle tema varasemat, arbujalikku luulet. Sellest ajast pärineb ka tema lasteluuletus "Tulipunane vihmavari". Kogu ,,Eluhelbed" ilmus 1971. a, "Lendav linn" 1979. a. 1960.-70. aastatel kasutas ta rohkesti mütoloogilist ainestikku ja nimesid. Luuletus "Tuulelapsed" lähtub G. Suitsu Tuulemaa-sümboolikast ja väljendab austust Eesti suurte loojate vastu. (,,Laugelt lennake, tuulelapsed, üle Laiuse mäe. Lennake Riidmal ja Rupsil, rukkimerel ja metsadel. Peipsilt lennake läbi Võnnu, kus kõneles kerkokell. Lennake Võrus, Vändras ja Karksis. Lennul vaadake üle vee, kuidas terendab Sinine puri. Tehke tiir ümber Piibe tee. Tehke kaar üle Albu valla, üle Kaarli, Muuga ning Ao, üle Aegade Assamalla, üle Kääpa ja Künnivao.")
Nt Jaan Kross ,,Omaeluloolisus ja alltekst. Eestis on looduse ja kultuuri ühtsust kõige rohkem propageerinud Jaan Eilart. Ta oli mees, kes oli käinud igal pool Eestimaal. Teda tunti igal pool ja tema tundis iga Eestimaa kanti. Ta algatas ja viis ellu umbes 300 kultuuritegelase mälestistähise paigaldamise. Loodusluule- esimene Juhan Liiv, siis Tuglas ,,Tuulemaa" (kirjeldab, kui ni tohib öelda, Lõuna-Eesti maastikke), Suits. B.Alver- ,,Tuulelapsed", H. Adamson ,,mulgimaa laulik". Linnaluule- Käsu Hansu nutulaul. Ärkamisajal tauniti linna. 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi alguses esinevad linnalised teemad rahvalse mõeldud populaarsetes laulikutes. Iseseisvad Eestis anti luule kaudu edasi ajastu vaimsust, vaikivat protesti, rahulolu, sotsiaalset staatust, sotsiaalset protesti, ajaloolist mälu. Nt Jaan Kaplinski, Jürgen Rooste. Ilukirjandus- Tammsaare- Kõrvemaa; Mälk ja Hint- Lääne-Saaremaa, Luts- Palamuse/Paunveree,
Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) alltekst teksti peidetud mõte; teksti ridade vahelt väljaloetav mõte. Alltekstil oli täita tähelepanuväärne roll 1970.1980. aastate eesti kirjanduses. Näiteks: Tuulelapsed Must Vari käib akna taga, kes mullu ka lagedel käis. Ta uitab siin alati. Aga tuulelapsi me tuba on täis. Täna pilluvad pilvepalli nad mu sängi ka puiesteelt. Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib ladina keelt. Las ta räägib! Ta sõnad on rängad. Juba mõistan ma mõndagi neist, kui ta katusel koputab kaua ja kõneleb koljateist. Ikka kutsub ta kuhugi kaasa kuid lukus on vööruse uks. Mu toit on voodi ees toolil. Ma jäängi vist jalutuks. / / (Betti Alver
eluperioodi luuletusi sisaldab kogu ,,Korallid Emajões". Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see sisaldab endas rohkesti rahvakeele rikkusi. 1930.a pigem lüroeepika Värsslugu 1937 ,,Pirnipuu"-sümbolistlik 1938 ,, Pähklikoor" Varasem luule on sümbolistlik ja toetub maailma kultuuri kirjanduse kujunditele ja nimedele. Lõpp on tugev ja läbimõeldud- puänt. Luule o paljude jaoks mehine, esineb ,,Sinisukk". Tõlkis kolm Petersoni saksa keelset luuletust ära. Tuulelapsed on Alveri luule võistlus põhikooli lastele. ,,Räägi tasa minuga" Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibat on kergem. Inimrõõmu hinge härmi, tunnen taban läbi tuule, ainult surnud sõnalärmi, kuuldeski mu kõrv ei kuule. 7. Eduard Vilde draamalooming (1865-1933) Ta sündis ja kasvas Virumaal mõisamiljöös ning omandas hariduse Tallinnas alg ja kreiskoolis. 18- aastasena sai Vildest ajakirjanik
annaabi.ee 
