Liiväle lige laguni, Paistu. H II 68, 370/2 (24). 1902. mäele märga mädani." Püüdes olla ülimalt täpne toon välja ka selle värsirea tüübi 166 (1) Tuul, vii vesi vilja pealt! [Laulud loodusest ja loomadest Tuul]: Tule, tule, tuulekene, "Tule, tule tuulekene, paista piale päävakene, vii vetta vilja pialta." Kadrina. H I 1, 69 (35). 1888. vii vihma Virumaale, Selge tüüp 157 (4) Vihm mujale maale [Laulud loodusest ja loomadest Vihm, aa uugu Arjumaale!
Mets vaikne ja vaga kuuvalgel, Ma kõnnin sääl üksinda; Lind lauluga uinund öö algel... Mu süda, mis ootad sa? Ma kuulan ja ootan ma kuulan, Mis ilmutab mulle hiis; Haab kahiseb tasaselt, kurvalt, - Kuid ööbikul rõõmuviis... Kuna Enno oli niivõrd kiindunud loodusesse ja kodukohta, siis käib ka paljudest tema luuletustest looduse motiiv läbi. Teisena ilmus luuletus ,,Vana vaim", 1897.aastal ilmusid ,,Kaua aja järel" ja ,, Vaikne tuulekene". 1898.aastal kirjutas Enno luuletuse, mis on tema loomingu tähtsamaid verstaposte : ,,Imeline helin" Imeline helin Korra minule Kõlas kustumata Jääb mu põuesse. Enno oli peatunud ja jäänud inimesi vaatlema, kuulatama enese südamehäält. Ta jälgis loodust ja võrdles seda inimeste eluga 1905.aasta paiku ta hakkas eluväärtusi otsima inimese sisemisest mina-maailmast. Oma luuleloomingu rajas ta usufilosoofilistele alustele ja viljeles eriti müstilist mõtteluulet
KLIPP-KLAPP, JA SÜGISEL VESKI NII RUTAKALT KÄIB, KLIPP-KLAPP. ME KIIDAME TAEVAST, ET MAJAS ON LEIB, ET TALVISED MURED EI HEIDUTA MEID. KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP! *Eespere, R., Vikat, M., Klaas, M. Laulik 1.-2.klassile. TLN. 1993 47 LÕBUS MÖLDER LÕBUS MEIE MÖLDER, ÜKS VESKI ON TAL. TUULEKENE, AITA JAHVATA! PAREM KÄSI KOTIS JA VASAK KOTI PEAL, PAREM RATAS EDASI JA VASAK TAGASI. SAKSA RAHVALAUL LÕBUS MEIE MÖLDER, ALUSTADES VÄLIMISE JALAGA, LIIGUTAKSE ÜKS VESKI ON TAL. KÕNNISAMMUGA MÖÖDA RINGJOONT VASTUPÄEVA. TUULEKENE, AITA JAHVATA! PAARILISED PÖÖRDUVAD RINNATI JA TANTSIVAD SEITSE GALOPPI
käte paralleelsed lainetused ülal) Uks talvele on valla ( käed laia kaarega eest kõrvale alla) (Rekkaro, 1992) Sõbrale Vesiratas veere, veere, ojake sind aitab ( käed küünarliigesest kõverdatult vaheliti ees, käte vertikaalringid ümber üksteise) Tuuleratas keerle, keerle, tuuleke sind aitab ( sama, ringid vastassuunas) Ojakene, veega kanna ( käed ees vasakul, lainjad liigutused paremale) Tervitusi sõbrale (käega lehvitamine) Tuulekene, tiivad anna! ( käed eest üles laiali, vaade üles, sealt taha alla, pihud väljapoole) Külla lendan temale (käed kõrval, tiivalöökide matkimine) Tuulepalve Tuuleke, tuuleke, ilmataadi pojake! Tuuleke, tuuleke, kõrgel sinu kojake. Pühi puhtaks taevatee, et näeks tulla päikene! Päikesepalve Päevaratas kullane, veere üles taevasse! Tule vasta, kuidas me, sinu lapsed oleme! Välgusõnad Välgukene- vennikene, välejalgne poisikene! Aitäh meile tulemast ja jälle ära minemast
Lapsed puudutavad rütmis iga sõrmega pöialt. J. Liiv, L. Kõlar "Lumehelbeke" Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa, tasa. (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 78) Lapsed matkivad lumesadu. A. Kumpas "Vihmavarjumäng" Tip-tip-tip-tip jooksuga, (lapsed jooksevad läbisegi mööda ruumi ringi) vihmapilvest kallab, tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla! (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad selle alla) Tuulekene, puhu sa, (lapsed puhuvad) aja pilved minema! (lehvitavad kätega pea kohal) (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 114) M. Pullerits "Vihmavarju laul" Vihmavari, vihmavari, varju annad, vihmavari. Mina vihmavarju all, vihmavarju peal on trall. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 12) R. Päts "Sajab, sajab, vihmake" Sajab, sajab vihmake, (lapsed imiteerivad vihmasadu) nukker minu meel
annaabi.ee 
