mineraaliseerumis saadused kuhjuvad tekkekohal. 30.Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31.Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim. muldade degradatsiooniks. 32.Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. 33.Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurelt aladelt mulda ära tuul- tegemist on deflatsooni e. tuulekandega. 34.Ülatuslikumaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetungi e. kõrbestumise.
Taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähtekivim lõpuks mullaks. Mulla teket mõjutab ka kliima, pinnamood, veereziim ja ka inimene. Mullas on kõik 3 faasi(tahke, vedel ja gaasiline). Muldade kujunemisel on oluline ainete lisandumine, mis jaguneb: 1)Ainete sissekanne, millal mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet. Mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavete poolt kantuna, vulkaanilise tuha ja liivade tuulekandega. 2)Ainete ärakanne pinnavee tuulekande ja põhjaveega. 3)Ainete ümberpaigutamine, mis soendub enamasti veeliikumisega või mullaosakeste segunemisega. 4)Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise savimineraalide tekkega. MULLAPROFIIL On püsti läbilõige maapinnalt kuni kivimini ja selles võib näha mitmesugusi värvusega kihte, mida nimetatakse mullahorisontideks. O-Metsakõdu horisont Tekib metsaall ja koosneb erineva
degradatsiooniks, ning see jaotub üldiselt neljaks: erosioon, deflatsioon, füüsikaline ja keemiline degradatsioon. 32. Mis on muldade erosioon? Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest, kui vesi ei suuda maapinda imbuda. 33. Mis on deflatsioon ehk tuulekanne? Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurtelt aladelt mulda ära tuul tegemist on deflatsiooni ehk tuulekandega. 34. Mis on kõrbestumine? Ulatuslikemaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine.
kogunemine mulla erinevatesse osadesse, uute ühendite moodustumine, ainevahetus taimede ja mulla vahel jm. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: a) ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui anorgaanilist kui anorgaanilist ainet. Rohttaimestikuga kaetud aladel ladestub taimedest pärit olev orgaaniline aine mulla pinnale või selle ülalossa. b) ainete ärakanne pinnavee, tuulekandega ja põhjaveega c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil. Mullaprofiil on risti püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekkest muutumatu lähte-või aluskivimini ja sellest võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mulla horisontideks.
erinevatesse osadesse, uute ühendite moodustumine, ainevahetus taimede ja mulla vahel jm. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: a) ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui anorgaanilist kui anorgaanilist ainet. Rohttaimestikuga kaetud aladel ladestub taimedest pärit olev orgaaniline aine mulla pinnale või selle ülalossa. b) ainete ärakanne pinnavee, tuulekandega ja põhjaveega c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil. Mullaprofiil on risti püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekkest muutumatu lähte-või aluskivimini ja sellest võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mulla horisontideks.
Olilisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine. Ainete pidev ümberpaigutamine ning kodunemine mulla erinevatese osadesse, uute ühendite moodustumine, aine vahetus taimede ja mulla vahel jne. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: 1. ainete sissekanne mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavette poolt kantuna, vulkaaniliste tuha ja liivade tuulekandega. Rohttaimestikuga kaetud alale ladestub täiesti taimedest orgaanilne aine mulla pinnale või selle ülam ossa. 2. ainete ära kanne pinnale, tuule kanne põhjaveega jne 3. ainete ümberpaigutamine mis seondub enamasti vee liikumisega või mulla osakestega segunimstega 4. ainete muundumine mis on seotud orgaanilise aine lagunemisega keemilise murenemise ja savi mineraalide tekkega
annaabi.ee 
