Mis on haruldased muldmetallid? Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores vähe ja hajusalt. Nende sekka loetakse ütrium ja skandium ning 15 lantaniidide rühma elementi: lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm, promeetium, samaarium, euroopium, gadoliinium, terbium, düsproosium, holmium, erbium, tuulium, üterbium ja luteetsium. Metallide kasutusala ulatub mobiiltelefonidest hübriidautodeni, tuulegeneraatoritest säästupirnideni. Nende metallide kogunõudluseks maailmas hinnatakse praegu 134 000 tonni aastas, kuid prognoosi kohaselt vajavad tööstused juba järgmisel aastal 180 000 tonni. 2014. aastal võib vaja minna juba üle 200 000 tonni haruldasi muldmetalle aastas. Tootmismaht on praegu aga 124 000 tonni juures ning ükski kaevandus ei suuda nõudluse kasvust tekkivat tühimikku nii kiiresti täita, kuigi teadaolevaid varusid on maailmas piisavalt.
rakendamiseks. Virstu tuulepark, mis hakkas tööle 11. Oktoobril 2001. aastal, oli Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut, mis suudavad rahuldada umbes 500. kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Pärnumaale, kus on palju tuult, tahetakse ehitata rohkelt tuulegeneraatoreid. Rajamise teeb raskeks seadus, et tuulegeneraator peab asuma 400 m kagusel lähimatest taludest. Kui räägitakse tuulegeneraatoritest, siis peetakse silmas tohutuid tuuleparke, nagu on Taani rannikul. Tänapäeval on igal Eesti talunikul võimalik panna üles üks-kaks väikest tuuleveskit, mis pole kõrgemad kui Adavere tuulik. Iga tuulik toodaks piisavalt energiat, et kuue aasta jooksul end ära tasuda ja anda sealt edasi püstitajale tulu. Kui iga talunik, majaomanik ja -ühistu Eestis suudab toota küllalt energiat, et oma vajadused rahuldada, siis sõltuvus impordist väheneb märkimisväärselt
Kahjuks on aga näha, et nende toetus on kokku kuivanud. Tugevad küljed: siiski on keegi, kes üritavad inimestele sisendada keskkonna hoolivust. Ning panevad inimesi hoolima loodusest ja selle saadustest . Nõrgad küljed: ei suuda ennast paljudele kuuldavaks teha, sellest ka vähene toetus. Jahuvad pidevalt ühest asjast ning ei näe asja laiemalt, et tuleks vahelduseks ka muudest asjadest rääkida. Nende pidev jutt käis tuulegeneraatoritest. Märkimisväärseks saavutuseks võib lugeda selle, et nad pääsesid kuue mandaadiga Riigikokku(2007a). Rohkem nii väga suuri saavutusi ei ole neil, minu arust, olnud. Esimehe asemel on ERR-il eestkõnelejad. Valimisnimekirja liider oli Aleksei Lotman. Kuna neil ei ole otsest juhti ja kuna neil on juhatuse liikmed ning neid on üheksa, siis ma loetleksin kõik ülesse, jätmata kedagi olulist välja: Peeter Jalakas, Dagmar Mattiisen,
2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus juba 1%. Eesti tootis siis 54 GWh. Eelmisel (2008) aastal tootis Eesti kokku 12 188 GWh elektrienergiat ning tuuleenergiast toodetu moodustas sellest 91 GWh. Kui me ise ei tooda just väga suurt protsenti oma energiast tuuleenergia abil, siis teine jutt on toodetavate tuulegeneraatorite kohta. Praeguseks hetkeks peaks Eestis valmima ca 30% maailmas paigaldatavatest tuulegeneraatoritest. Keskmise tuulegeneraatori võimsus jääb 2 MW kanti ja see peaks rahuldama üle tuhande inimese elektrivajaduse. 2004. aastal installeeriti maailmas tuulegeneraatoreid võimsusega kokku üle 8000 MW. Rahaliselt väljendatuna umbes 8 miljardi euro (125 miljardi krooni) eest. Kokkuvõte Kui vaadelda tuuleenergia tootmise plusse ja miinuseid, siis on üsnagi selge, et tuuleenergia osakaalu elektri tootmises peaks veelgi rohkem suurendama.
2) Vastava inseneri puudumine 3) Eestisse ei ole majanduslikult otstarbekas rajada. 4) Kütuse transpordiga kaasnevad riskid 1) Põlevkivi saab varsti otsa 2) Tuule- ja päikeseenergiast jääb Eestile väheks. 3) Tuumaenergiat saame ka teistele riikidele müüa. 15. Millistesse kohtadesse Eestis tasuks paigutada tuulegeneraatoreid? Miks? Eestisse tasuks paigutada tuulegeneraatorid rannikualadele, kus on tuult (Lääne- Eestisse ja saartele). Seal on kõige suurem tuul, tuulegeneraatoritest ei ole kasu, kui ei ole tuult. 16. Miks kasutatakse päikeseenergiat arengumaades suhteliselt vähe? Tehnoloogia on kallis ning vajab suuri kapitalimahutusi. 17. Mida tähendab geotermaalenergia? Maa soojusenergia. Maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. See on peamiselt maapõues looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimetesse salvestunud soojusenergia.
Tänapäeva energeetikas on üha suurema populaarsuse saavutanud tuuleturbiinid, milles tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks pöörlemisenergiaks ja antakse edasi elektrigeneraatorile. Tuuleturbiinid võivad olla: · horisontaalse võlliga ja enamasti kolme, mõnikord ka kahe labaga propeller- turbiinid; · vertikaalse võlliga Darriuse turbiinid; · horisontaalse teljega aeglasekäigulised paljulabalised Hallady turbiinid jt. Kaasajal on umbes 99% tuulegeneraatoritest esimest tüüpi, st horisontaalse võlliga ja 80(113) Villu Vares Energia ja keskkond tüüpiliselt kolme tiivaga. Energeetilise tuuleturbiini võimsust väljendatakse turbiiniga ühendatud elektrigeneraatori nimivõimsuse kaudu.3 7.3.1 Horisontaalse võlliga propellerturbiiniga tuulegeneraatori ehitus
annaabi.ee 
