Brassiks kutsutakse vaskpuhkpilli ansamblit. levinuimad pillid tavaliselt brassides on trompetid, tromboonid, tuubad, vahel leidub ka metsasarvi frügel horne jne. Mõned ajad tagasi oli brasside põhiliseks eesmärgiks esitada klassikalist muusikat, tänapäeval proovivad nad hoopis tuntust koguda komöödiliste lavaliikumiste või stiililiste muutumistega. Kahjuks on puhkpilli muusika unustuste hõlma ununenud ja levik ei ole kuigi suur. Maailma nimed brassmuusikas on Mnozil brass, Daniel Speer brass jne. arvatavasti jõudis brassmuusika meieni mustanahalistelt. Tihti võib kohata ansambleid,
looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. PILLID Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillide kasutusele võtuni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). I romantiline sümfoonia (1822) Schuberti 8. ehk Lõpetamata sümfoonia Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. Prantslase Hector Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique 1830 NB! Schuberti 8.sümfooniat toona veel ei tuntud, sest see kirjutati varem, kuid leiti hiljem Orkestriteos, peaaegu alati 1-osaline, mis kujutab mingit lugu või visuaalset kujundit. 2.2
looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Romantismiajastu muusika ligikaudne periodiseering: Vararomantism 1815-30 Lehekülg 2 Kõrgromantism 1830-50 Hilisromantism 1850-90
mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks. 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed. Kõik oli siin suurejooneline ja ülev. Teatri ette oli püstitatud kuningas Ludvig II kuju. Avaetenduseks oli määratud "Nibelungide sõrmus". Etendus kestis neli õhtut. Ooperis oli 33 tegelast, millisteks olid jumalad, kääbused, hiiglased ja inimesed. Erakorraliselt suur oli orkester, kuhu kuulus 8 metsasarve tavalise 4 asemel, 6 harfi tavalise ühe asemel, peale selle veel tromboonid, tuubad ja trompetid. Üksnes kõige suuremad näitemajad jõuavad seda ette võtta, sest et sääl palju näiteseinu vaja. Kord näeb kuulajataevast, kord maad, kord merepõhja, kord põrgut. Ooperietendus kujunes tõeliseks sündmuseks. Külalisi oli kokku voolanud kõikidest Euroopa riikidest. Isegi imperaator Wilhelm oli kohal. Saabunute teenindamisega tekkisid raskused. Tsaikovski väidab, et kotlettidest ja söögipoolisest räägiti rohkem kui Wagnerist. Vaatamata kõigile takistustele
parem. Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute pillideni, näiteks antiik-taldrikud. Religioosne väljenduslaad tõstab esile vaskpillid (tuubad, tromboonid). Romantismiajastu muusika ligikaudsed perioodid: vararomantism 1815-30 , kõrgromantism 1830-50 , hilisromantism 1850-90. Programmiline muusika Programmiline muusika oli eelistatud eriti prantsuse kõrgromantismis. Kirjeldava e. programmilise muusika sisu lähtus eelkõige kirjandusest, aga ka teistest kunstiliikidest või ajaloolistest sündmustest. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on
looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Valgustus kriitika Saksamaal, vara romantism. Eelkäijad Rousseau, rühmitus ,,Torm ja tung", Herder, Schopenhauer.
annaabi.ee 
