võõrkeeli ja leiavad, et sellises väikses linnakeses pole nende annetele mitte mingit rakendust. Siis hakkab saali ilmuma rohkem rahvast. Kuna on Irina nimepäev, tahavad kõik teda õnnitleda. Irina on üldse kõige tahetum õde kõigi kolme seast. Koos õnnitlustega avaldab talle oma sügavat armastust järjekordselt arst Tsebutõkin, kes elab ja töötab üürnikuna nende all korrusel. Kuid Irina seda vanameest ei taha. Õnnitlema on tulnud ka parun Tusenbach, kes teatab, et linna saabub uuspatareiülem Versin. Versin on neljakümnendates mees, kellel on veidi hull ja enesetapjalik naine ning 2 tütart. Lõpuks saabub ka Versin sinna ning näib nagu ta n.ö. lööb vaikselt Olgale külge, kuid kaugemale see asi ei arene. Saabub ka Kulõgin. Hiljem jõuab Andrei pruut Natasa, kes on tagasihoidlik ning mitte just kõige maitsekamalt riides. Tema riiete kohta teeb Olga isegi halbu märkusi. Kuid õed ei ole tema vastu pahatahtlikud, ainult Masa leiab
Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga), Merle Palmiste (Masa), Marta Laan (Irina), Taavi Teplenkov (Kulõgin), Jan Uuspõld (Versinin), Hendrik Toompere jr jr (Tusenbach), Rein Oja (Soljonõi), Raimo Pass (Tsebutõkin), Jüri Tiidus (Fedotik), Mihkel Kabel (Rode), Tõnu Aav (Ferapont), Ester Pajusoo (Anfissa). ,,Kolm õde" on naturalistlik näidend kõrgklassi langusest Venemaal ja kaasaegses maailmas tähenduse otsimisest. See kirjeldab Prozorovide perekonna elusid ja pürgimusi. Õed on peenekombeliselt ja kultuuriliselt õpetatud noored naised, kes kasvasid üles Moskva linnaosas, kuid on viimased üksteist aastat elanud väikeses provintsilinnas.
KOLM ÕDE DRAAMA NELJAS VAATUSES TEGELASED: ANDREI SERGEJEVIT PROZOROV NATALJA IVANOVNA tema pruut, hiljem naine OLGA - MAA Prozorovi õed IRINA FJODOR ILJIT KULÕGIN gümnaasiumiõpetaja, Masa mees ALEKSANDER IGNATJEVIT VERININ alampolkovnik, patareikomandör NIKOLAI LVOVIT TUSENBACH parun, leitnant VASSILI VASSILJEVIT SOLJONÕI staabikapten IVAN ROMANOVIT TEBUTÕKIN . sõjaväearst ALEKSEI PETROVIT FEDODIK alamleitnant VLADIMIR KARLOVIT RODE alamleitnant FERAPONT semstvovalitsuse valvur, rauk ANFISSA lapsehoidja, 80 aastane eit Tegevus toimub ühes kubermangulinnas. Tegevus algab Prozorovite majas, kus kolme õde isast on mööda saanud täpselt üks aasta. Olga
ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda Näitlejakarjäär O Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. O Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke O Rolle: Hamlet (Shakespeare'i ,,Hamlet''), Peer (Ibseni ,,Peer Gynt''), Tusenbach (Tšehhovi ,,Kolm õde'') O Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio" jm). Enesetapp O 21. veebruar 1995, Raplas O Põhjused: habras närvikava O Veenide läbilõikamine Tunnustused O 1978 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia O 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik O 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia O 1985 – Juhan Liivi luuleauhind
Esietendus 2005 Felton, esietendus 1995 "Hamlet" "Valge abielu" Esietendus 1999 Isa, esietendus 1993 "Romeo ja Julia" "Nii see on (kui teile nii näib)" Esietendus 1992 Sinjoor Ponza, esietendus 2006 Olulisemad tööd väljaspool Linnateatrit Lavastused: Rollid: "Laulatus" Tusenbach, "Kolm õde" Toruni Wilam Horzyca nim. teater "Ugala" 1988 2004 Tuletõrjuja, "451 kraadi Fahrenheiti" "Tout payé ehk kõige eest on Moskva teater "Et cetera" 2007 makstud" Moskva Lenkomi teater 2004 Peer Gynt, "Peer Gynt" Eesti Draamateater 1997 "Arkaadia" Peterburi Suur Draamateater Lopahhin, "Kirsiaed" 1998 "Ugala" 1993
Elumõte ja eluväärtused: Olga, Masa ja Irina jaoks on elu eesmärgiks jõuda Moskvasse elama. Andrei jaoks on tähtis olla semstvovalitsuse liige, talle meeldivad hasartmängud ning ta on palju raha maha mänginud. Armastus: Masa on abielus Kulõginiga, kes teda väga armastab, kuid Masal tema vastu armastus puudub. Versinin armastab Masat ja vastupidi, kuid kuna Masa on abielus, on nende armastus keelatud.Versinin lahkub koos sõjaväega linnast. Tusenbach armastab Irinat (kes teda vastu ei armasta) ning nad on peagi abiellumas kui Soljonõi kutsub Tusenbachi duellile, kus viimane surma saab. Andrei ja Natalja armastavad teineteist, teose alguses nad abielluvad.Nad saavad ka lapse, kuid tundub, et teose lüpu poole hakkavad nende tunded jahtuma ning nad ei mõista teineteist enam. Suhted: Kolm õde Irina, Olga ja Masa on väga lähedased, nad toetavad ja armastavad teineteist.
kui ka irooniat. „Kolme õde” väärtustas koomilise ja traagilise süntees, absurd kõrvuti tõsielurealismiga, värsked ja ootamatud lavakujundid, veenvad rollisooritused. Näitlejatena on Šapiro Tšehhovilavastustes end teatrilukku mänginud Mikk Mikiver (Lopahhin ja Veršinin), Ants Eskola (Gajev ja Kulõgin), Jüri Järvet (Firss ja Tšebutõkin), Velda Otsus (Šarlotta), Linda Rummo (Ranevskaja), Ita Ever (Maša), Mari Lill (Anja ja Irina), Juhan Viiding (Tusenbach) jt. Retooriliselt on küsitud, kas ei alanud Šapiroga uus, „ebakindla, enesest ja maailmast kummastavalt distantseeruva inimese hingeelu peentöötluse etapp” eesti teatris (Vellerand 2003: 245). Peenetundeliste Tšehhovi-rollide loojatena kerkisid esile eeskätt Ants Eskola ja Jüri Järvet; Eskolalt lisandus eelmainituile veel „Ivanovi” nimiosa Maria Knebeli külalislavastuses (1971 Draamateatris). 1977. aastal
annaabi.ee 
