Kasutada väetisi, millel väävlisisaldus on suurem Erinevad väetised, mida võib kasutada N toimeainena võib kasutada140kg/ ha P ja K vajadus keskmiselt 1,2 1,4 korda suurem kui teraviljal S on vajalik proteiini sünteesiks B jt mikroelemendid tagavad õlisisalduse tõusu ja terve ning tugeva taime. TALVITUMISTINGIMUSED Taliraps ei talu: jääkoorikut seisvat vett põllul Talvel tekitavad kahju põdrad ja kitsed, süües ära kasvukuhiku peapunga. Taliraps turvasmullal ei talvitu. Talirapsi kasvatamisel esineb meie laiuskraadil mitmeid riskifaktoreid, mis võivad saaki oluliselt vähendada. Eelkõige on risk seotud õige sordi valiku ning talvitumiseks sobivate tingimuste saavutamisega. TALVEKINDLUS Keskmine kuni väga hea Nõrk kuni keskmine Kronos (NPZ Express (NPZ) Silvia (Semundo Saatzucht GmbH )
väetist anda kolm korda suve jooksul, kokku 100 120 kg lämmastikku hektarile. Kõrreliste rohumaal on vaja tunduvalt suuremaid lämmastiku koguseid. Sellega kaasneb nii saagi kui ka toorproteiini sisalduse tõus. Optimaalne alampiir on selline kogus, mis tagab 14% toorproteiini sisalduse koguse. Sellisteks normideks on 150 180 kg / ha karjamaal, ja mitte niitmise puhul 200-250 kg/ha. Turvasmuldadel sõltub lämmastiku vajadus lagunemis astest. Hästi laguneval turvasmullal , seal piisab 50 - 70 kg / ha, aga keskmiselt laguneval turvasmullal tuleks anda samade normidega nagu mineraal muldadel. Lämmastiku normide jaotus Lämmastiku normide jaotus sõltub kasutusviisist ja saagi reguleerimise vajadusest. Antakse lämmastikku võrdselt niitekordade arvuga. Rohumaadel 3- 5 osas. Korraga antav kogus ei või olla niitelisel rohumaal mitte üle 100 kg. Ja karjamaal mitte üle 170 kg /ha. Loetakse ka põhiväetisteks kuigi kasutamisele ei järgne järsku saagi tõusu
Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku. Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja
lõunasuunalistel külgedel kasvavad kuused jääda õhukese koore tõttu päikesepõletusest tingitud koorepõletikku, mis põhjustab koore kuivamist ja eraldumist. Väga hea varjutaluvus võimaldab väikestel kuuskedel suuremate puude varjus kasvada, mis omakorda aitab külma- ja kuumakahjustusi vältida. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku. Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub
valge ristiku rohke 2) sirplutserni ja >10 - karjatamine aluskõrreliste rohke vahelduv 3) pealis- ja 8-12 150-350** vahelduv aluskõrreliste rohke * N antakse vaid viimastel kasutusaastatel 50-70 kg/ha ** hästilagunenud turvasmullal antake N vaid vajaduse korral 50-100 kg/ha. NB!Lisaks paar tabelit lisamatejalidest Heintaimede kasvulaad Selle all mõeldakse taimede kasvukõrgust ja lehe massi paiknemist. Kasvulaadi järgi jagatakse heintaimed kolme rühma: 1. Pealisheinad milliste kasvukõrgus on suurem kui 50 cm. Lehe mass mood rohu saagist kuni 2/3 ja seetõttu on otstarbekas neid kasutada niiteliselt ehk niidutüübilised. Nt põld-timut, päideroog, ohtetuluste, punane ristik, idakitsehernes.
Taimejuurte levik huumushorisondis sügavuti toimub üsna kiiresti. Juba teravilja kahe lehe faasis olles on taimede juured tunginud 10 cm sügavusele ja 3 lehe faasis kogu künnikihi sügavusse. Taimede juured ei levi ainult sügavuti, vaid ka horisontaalsuunas. Suviteraviljadel levivad nad kuni 31 cm, mitmeaastastel heintaimedel (ristik, timut) 30-35 cm ja kartuli juurekava kuni 40 cm kaugusele taimede varest. Kahe lehe faasis ulatub teraviljade juurekava mineraalmuldadel kuni 10 cm ja turvasmullal ainult kuni 3 cm kaugusele taimede telgjoonest. Õitsemisfaasis saavutab juurte levik maksimumi. Kaer omandas 77% omastatud fosforist 10 cm raadiusega toitepinnalt. Ka kartulijuurekava areneb algul aeglaselt. Kuni õitsemise alguseni on enamik fosforist omastatud 10 cm raadiusega toitepinnalt. Õitsemise ajal tungivad juured kuni 40 cm kaugusele. Kartulikoristamisel oli 38% mugulates sisalduvast fosforist omastatud 10 cm raadiusega pinnalt ja 89 % fosforist 30% raadiusega pinnalt
annaabi.ee 
