3) vastutajad on saanud koolituse? 4) turvaintsidentidest antakse alati teada? 5) viirusekontrolli põhimõtted on fikseeritud? 6) talitluste katkematuse plaan on olemas? 7) tarkvara legaalsusnõuetest peetakse kinni? 8) organisatsiooni elutähtsad dokumendid on kaitstud? 9) isikuandmeid sisaldavate dokumentide kaitstus on vastav isikuandmete kaitse seaduse sätetele? 10) korraldatakse regulaarseid turvaülevaatusi? TURVAPROBLEEMID Turvaprobleemi skeemielemendid. Vara (asset) on süsteemi osad, millel on organisatsiooni jooks väärtus. Oht (threat) on süsteemi või organisatsiooni kahjustada võivad soovimatu intsidendi potentsiaalne põhjus. Nõrkus (vulnerability) on vara või vararühma nõrk koht, mida saab vaadeldav oht ära kasutada. Risk (risk) on võimalus, et oht kasutab ära mingi vara või vararühma nõrkuse ja põhjustab varale kahju.
1.2 Infosüsteemi varad Turvaprobleemid tekivad kõikjal, kus kellegi omanduses või käsutuses on varasid -- materiaalseid või intellektuaalseid ressursse, millel on mingi, enamasti rahas väljendatav väärtus. Infosüsteem on standardi ISO 2382 määratluses informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel · organisatsioon (selle struktuur ja talitlus), · personal, · andmekandjad, · dokumendid, · infrastruktuur (territoorium, rajatised ja kommunikatsioonid). Nende turvalisusega seotud küsimused ei ole ainult infotöötlusspetsiifilised. Muude kaitstavate varade, näiteks pangaseifi või relvalaoga võrre...
enamike otsuste vastuvõtmisel, esindusdemokraatia korral on otsese demokraatia võimaluseks valimised, kus valitakse endale esindajad ja ühtlasi antakse sellega neile ka otsustamisõigus (silmas pidades rahva tahet) 3. Mis on teie arvates e-riigi peamine pluss ja miinus? (2 p) 1)e-suhtlus võimaldab kiirendada asjaajamist, annab suurema võimaluse osalemiseks, aga sellega võib kaasneda ka võõrandumine inimlikust suhtlemisest, 2) tehnilised turvaprobleemid. 4. Kuidas saab Interneti võimalusi kasutada kodanik? Tooge igast valdkonnast üks näide. (3 p) 1) Osaleda poliitiliste otsuste kujundamisel. e-valimised 2) Suhelda riigiasutustega. Emaili teel 3) Üksikisikut puudutava infot hankida riiklikest registritest. 5. Eestis on võimalus valida kohalike omavalitsuste volikogudesse inimesi Interneti teel. Mis argumendid on internetihääletuse poolt ja vastu? (2 p) Ül 15. Eesti ühiskond ja erakonnad (15 p) 1
Juurdepääsuõiguste skeemi väljatöötamisel toetutakse organisatsiooni normatiivse raamistiku analüüsile, tegevusanalüüsile ja riskide hindamisele, selleks et: teha kindlaks seaduses ette nähtud dokumentidele ja organisatsiooni puudutavale teabele juurdepääsuõigused ja -piirangud; teha kindlaks privaatsuse, samuti isikuandmeid puudutava, professionaalse ja ärialase konfidentsiaalsuse rikkumise riskipiirkonnad; teha kindlaks organisatsiooni turvaprobleemid; reastada tähtsuse järjekorras turvariskide piirkonnad võimalike kahjude ulatuse ja nende esinemise hinnangulise tõenäosuse järgi; kaardistada riskipiirkonnad ja organisatsiooni tegevuse turvaprobleemid; määrata kindlaks piirangute tasemed kõrgemast riskipiirkonnast madalamani; riskiandmete hindamise alusel kehtestada piirangute tasemed vastavate organisatsiooni toiminguid puudutavate dokumendiliikide kohta;
Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid. Nimelt kujutab Internet potentsiaalset ohtu kohtvõrgule ja vastupidi. Mõlemad vajavad kaitset : · Kohtvõrku ja selle kasutajaid tuleb kaitsta võimalike väljast sisse tulevate rünnakute eest. · Internetti tuleb kaitsta võimalike seest välja minevate rünnakute eest. · Kohtvõrku tuleb kaitsta seestpoolt tulevate selle sama kohtvõrgu ja tema kasutajate vastu suunatud rünnakute eest. Sellised probleemid on andmete hävitamine ja muutmine, volitamata juurdepääs või
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil