turbakiht paks 4) turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi, sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik Elutingimused rabad on rasked: 1) vett liiga palju 2) toitaineid liiga vähe 3) hapniku liiga vähe 4) liiga happeline keskkond Soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus: 1) puhta vee varu 2) ühtlustab jõgede reziimi 3) elupaigad loomadele, taimekooslustele 4) turvad 5) marjad, seened 6) teadlastele uurimiseks 7) turism Muld ...maapinna pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega. Mulla tähtsus: 1. muld on tootmisvara põllumajanduses 2. elukohaks paljudele organismidele 3. tänu viljakusele saavad kasvada taimed 4. taimel on võimalik mulda kinnituda 5
Kabinet tööruum 35. Boiler kuumutuskatel 94. Kalligraafia ilukiri 36. Botikud kummikud, naistejalats 95. Kanditaat kohataotleja 37. Bravuurne väljakutsuv, ennast täis 96. Karahvin klaasist veenõu 38. Brigadir töödejuhataja, sõjaväeline auaste 97. Karakull säbrulise villaga lambanahk 39. Brikett pressitud turvad 98. Karantiin levikutõkend 40. Brosüür pehmekaaneline trükis 99. Karikatuur pilapilk 41. Daatum kuupäev 100. Karjäär kaevanduskoht, teenistuskäik 42. Dateerima - kuupäeva panema 101. Karussell pöördkiik 43. Defekt viga, rike. 102. Kineetika- liikumist uuriv teadusharu 44
materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub, setib kihtidena: ikka uus kiht eelmise peale, nii tekivad settekivimid. Algul on settekivimid pehmed ja pudedad, aja jooksul aga tihenevad järjest uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab ajajooksul liivakivi, mudast ja savist kiltkivi. Lubja-, liiva- ja kiltkivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid Maal. Settekivimid tekivad ka taimede ja väikeste organismide surnud jäänustest. Nii on tekkinud turvad, põlevkivi, pruun- ja kivsüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit ja paljud teised maavarad. Settekivid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas. Moondekivimid on tekkinud teiste kivimite muutumisel. Kui näiteks settekivimid satuvad maakoore vajudes suurde sügavusse, kus on kõrge temperatuut ja rõhk, siis sulavad need üles ja moonduvad millekski muuks. Tavaliselt muutuvad need tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. Marmor on tekkinud lubjakivist. Maapinnamoe muutumine 1
ulatud aluskord Eestis mitte kusagil maapinnani. 4)Mis on pinnakate ja millistest kivimitest see koosneb? Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2 mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul. Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Ülejäänud osa pinnakattest koosnev mitmesugustest mineraalsetetest (kruus, liiv, viirsavi) ja elutekkelistest (turvad, muda). 4)Millega tegeleb Eesti Maa-amet? Maa-amet tegeleb territooriumi kaardistamisega. Lisaks ka maareformi teostamine, maade hindamine, maakasutuse korraldamine jms. 4)Miks on rändrahne Põhja-Eestis rohkem kui Lõuna-Eestis? Mandrijää poolt Skandinaaviast Eestisse kantud rändrahnud sulasid seal jääst välja. 4)Kus pumbatakse Eestis mineraalvett? Värskas, Iklas, Häädemeestel ja Kärdlas. 5)Mille poolest erinevad voored oosidest?
veevaesemaks. Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon. Kohad, kus maapinna ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem, peamised toitealad. Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes. Põhjavesi jõgede, järvede allikas, kuid võib ka otse merre globaalses veeringes tühise osatähtsusega. Veebilanss. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumist saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Veebilanss on avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. Globaalset veebilanssi
ei jõua suudmepiirkonda järved võivad jääda veevaesemaks. · Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon. Kohad, kus maapinna ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem, peamised toitealad. Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes. Põhjavesi jõgede, järvede allikas, kuid võib ka otse merre globaalses veeringes tühise osatähtsusega. · Veebilanss. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumist saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Veebilanss on avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt
muld või pinnas; deluviaalsetetel on kujunenud deluviuaalmullad) Alluviaalsetted ehk jõesetted (põhiliselt liivsavid ja savid; nende setete iseloomulikuks omaduseks on kihiline ehitus; on kujunenud jõe lammidel või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel; jõrve põhjasetted on liiv, kruus, järvelubi ja sapropeel ehk järvemuda millel on kujunenud põhiliselt glei- ja soomullad) Orgaanilised setted (eeskätt turvad; jagunevad: madalsoo-, siirdesoo ja rabaturvas(millele on kujunenud vastavad mullad) Mitmekihilised lähtekivimid (aluspõhja kivimtel paiknevad pinnakatte setted, karbonaatkivimil paiknev moreen, eritüübilised pinnakatte setted) Inimtekkelised lähtekivimid (praht, tuhk, prügimäed jms ning kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased(karjäärid, kaevandused jms)) 3 9
annaabi.ee 
