4. puudulikud turud 5. infotõrked (tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus) 6. tööpuudus koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 12. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja vormid: Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsiaspektid: o Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused. o Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises. o Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieeldused (eelkõige turustruktuur). Konkurentsivormid o Markidevaheline (interbrand) o Margisisene (intrabrand) o Firmasisene o Firmadevaheline 13. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad: o Konkurentsi liberaalsele käsitlusele on 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglisemajandusteadlased
moraalirisk (nt kindlustusturg). Vajalik min standardite ja tegevuslubade kehtest, koh kindlustus, garanatii sõltumata vigadest, infokohustus müüjale. 12. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja vormid Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsiaspektid: o Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused o Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises o Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieelised (eelkõige turustruktuur) Horisontaalne konkurents - tootekonkurents, hõlmab ettevõtteid, kes on ühe ja sama toote või teenuse pakkujateks. Vertikaalne konkurents - seondub ettevtete äripartnerite majanduspositsiooniga Konkurentsivormid: o Markidevaheline (interbrand) o Margisisene (intrabrand)
Nii hävineb tekkinud heaoluriigi majanduslik baas. Samuti piiratakse regulatsioonide, interventsioonide, kõrgete maksude ja täieliku sotsiaalkindlustussüsteemiga üha enam ja enam kodanike vabadusi. 14. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja –vormid. Tavapäraselt on konkurents indiviidide või gruppide eesmärgipärane püüdlus parema situatsiooni poole teistega võrreldes. Konkurentsiaspektid Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises. Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieeldused (eelkõige turustruktuur). Konkurentsivormid Markidevaheline (interbrand) Margisisene (intrabrand) Firmasisene Firmadevaheline 15. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad Konkurentsi liberaalsele käsitlusele on 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglise
Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma. Turutõrgete teke iseenesest ei määra sekkumise viisi, vormi ja aega. Struktuuriökonoomikas püütaksegi selgitada, millistes situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada (näiteks kartellide keelamise kaudu), kuna võiksid kõne alla tulla mitmesugused tururegulatsioonid (maksud, subventsioonid, kvaliteedistandardite esitamine) ja kas on olukordi, kus soodsalt võivad mõjuda ka sellised a priori negatiivselt hinnatavad meetmed, nagu otsene
1. Kui elastsused on võrdsed, siis turutasakaalu ei kujune, kuna nii nõudlus kui ka pakkumine kõiguvad tasakaalupunkti ümber 2. Kui nõudluse hinnaelastsus on pakkumise hinnaelastsusest suurem, siis pakkumis- ja nõudlushinnad ning nõutavad ja pakutavad kogused lähenevad tasakaalupunktile. 3. Kui nõudluse hinnaelastsus on pakkumise hinnaelastsusest väiksem, siis läheneb hind oma max väärtusele ja tasakaalu ei teki. Seega määrab turuprotsessi koondumine lineaarse nõudlus- ja pakkumisfunktsioonide korral tõusude vahekord: 1. kui nõudlusfunktsiooni tõusu ab väärtus on suurem, turuprotsess koondub ja kujuneb tasakaaluhind. Esialgsest tasakaalupunktist on turg läinud välja nõudluse suurenemise mõjul (nt sissetulekute suurenemise tõttu). Pakutav kogus osutub väikeseks ja hind tõuseb kõrgemale tasemele, sellele orienteerudes toovad
annaabi.ee 
