Kordamisküsimused 1. Kuidas saab rakendada tarbijakäitumise tundmist? · turunduskeskkonna analüüsil · turu segmenteerimisel · toote/brändi positsioneerimisel · turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel · turundusuuringutes 2. Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. Psühholoogilised tegurid: · Vajadused; · motivatsioon; · hoiakud; · isiksusetüüp; · emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid: · vanus · rahvus · haridus · pere · elukoht · tulutase · töökaaslased, sõpruskond · huvid, elustiil · religioon jne Sotsiaal-majanduslikud tegurid: · ühiskonna struktuur · seadusandlus, normid
funktsiionidega liikmed vahetavad teenuseid, tooteid, infot, raha jm ning on üksteisega positsiooni loovates suhetes. Turu segmentimisel hakati kasutama ka psühhograafilisi näitajaid. Tegeleti motivatsiooni ja taju kaardistamisega. (Vihalem, 2003:19) 1.6. Teenuste osatähtsuse kasv: 70ndad Teenuste osatähtsuse kasv tingis teenuste turnduse hoogsa arendamise. Ilma tegid Skandinaavia ja Soome turundusteoreetikud , kellest kuulasim on C. Grönroos. Turundusuuringutes pöörati suuremat tähelepanu elustiilile ning individualismi kasvuga seonduvatele tabijaerinevustele. (Vihalem, 2003:19) Suurimaks turundusuuringuid korraldavaks ja vastavaid teenuseid osutavaks firmaks sai A. C. Nielsen Company, kelle üks esimesi ja oluslisemaid kliente oli Coca-Cola Company. Kuigi A. C. Nielsen Company oli loodud juba sajandi algupoolel, kasvas uuringute müügimaht just sel kümnedil kahekordseks. 70ndate aastate turundus oli turu segmentimise dekaad. (Vihalem, 1997:7) 1
Kordamisküsimused 1 Kuidas saab rakendada tarbijakäitumise tundmist? turunduskeskkonna analüüsil turu segmenteerimisel toote/brändi positsioneerimisel turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel turundusuuringutes Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. TARBIJAST ENDAST JA TEMA SUHESTATUSEST ÜMBRUSEGA TULENEVAD TEGURID Psühholoogilised tegurid vajadused, motivatsioon, hoiakud, isiksusetüüp, emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid vanus rahvus haridus pere elukoht tulutase töökaaslased, sõpruskond huvid, elustiil religioon jne ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID
Situatsioonianalüüsi käigus püüavad uurijad täpsustada uurimisprobleemi definitsiooni ja püstitavad hüpoteesid edasiseks testimiseks. Jätkatakse andmete kogumist, et kontrollida püstitatud hüpoteese. Etapp lõpeb infovajaduse kirjeldamisega, mis annab vastuse küsimusele – millist spetsiifilist informatsiooni vajatakse, et saavutada püstitatud eesmärgid? Praktikas tähendab infovajadus uurimiseesmärkide detailsemat loetelu. Kolmas etapp – teabeallikate määramine. Turundusuuringutes on kasutusel kahte tüüpi andmed: - esmased andmed – originaalandmed, mis kogutakse just antud projekti käigus, - teisesed andmed – andmed , mis on varem kogutud teistel eesmärkidel ja mida saab kasutada vaadeldava probleemi uurimisel. 3. TEISENE ANDMEANALÜÜS Turundusuuringute põhireegel : enne kui hakata koguma esmaseid andmeid, tuleb ära kasutada teiseste kui tunduvalt odavamate andmete kõik võimalused.
koolituse saanud intervjueerijad inimesi kodudes, tööpaigal tänavatel ja võimalikest kogunemiskohtades. Vastavalt valimi koostamise põhimõtetele on intervjueerijale ette antud kindlad reeglid, kuidas ta valib respondendid. Intervjuu viiakse läbi üldjuhul varem välja töötatud struktuurse ankeedi põhjal, mis valdavalt koosneb suletud küsimustest. Kommunikatsioonitehnika arengule vaatamata on personaliküsitlusel oluline koht turundusuuringutes ja paljudel juhtudel, näiteks kvalitatiivuuringute puhul, on see ainsaks soovivaks uuringutehnikaks. Seda meetodit kasutavad Eesti juhtivad turundusuuringufirmad, eelkõige Emor, Ariko MG, BMF, viies läbi baasuuringuid, eriti toote-ja meediauuringuid. Personaalküsitluse eelised mitmekülgsus-paindlikkus. See küsitlusviis annab maksimumkoguse infot. On võimalik uurida intervjueeritava reaktsiooni tootele, sõnumile, pildile jne.
teatavaid kogemusi arutatava teema või küsimuste osas. Tavaliselt kestab 1,5-2h 2. Süvaintervjuu (in-depth interviews) on personaalselt respondendiga läbiviidud struktureerimata küsitlus. Intervjuude arv, mis keskmiselt jääb 8-30 vahele, sõltub uuringuprobleemist, sihtrühma suurusest jms. Üldjuhul on süvaintervjuud pikad, 30- 45 minutit või isegi kuni 3 tundi, ning seetõttu lepitakse intervjuu aeg ja koht eelnevalt vastajaga kokku. Turundusuuringutes kasutatakse sagedamini kaht kvalitatiivset vaatlusvormi nagu ostumüsteerium ja käitumisvaatlus Ostumüsteeriumi (mystery shopping) kasutatakse peamiselt teenindajate töökvaliteedi ja oskuste hindamise eesmärgil, kus uurija esineb kliendi rollis kindla käitumisstsenaariumi järgi. Lähtuvalt turundusuuringute eetikast peab vaadeldav teenindaja olema teadlik ja nõus sellega, et ta turundusuuringus osaleb