organisatsiooni töötajad. Kliendisuhete juhtimine saab olla edukas vaid siis, kui välimistele klientidele edastatakse väärtusi ja hoiakuid, mis on juurdunud ka sügaval organisatsiooni sees ning väljenduvad ka organisatsiooni sisemise klientuuri teeninduskultuuris. (Lõhmus jt. 2002: 28) Sisekliendile orienteerumine aitab panna paika ka õige fookuse organisatsiooni mainekujunduse ning turunduse vallas selle asemel, et keskenduda ennekõike väljapoole suunatud turunduskanalitele ning organisatsiooni välispidise maine loomisele, tuleks esmajoones võtta eesmärgiks hoopis sisekliendi rahulolu tagamine. Näiteks tähtaegadest kinnipidamine ei tohiks olla oluliseks standardiks ainult väliskliendi-teeninduses. Rõhutades ainult väljapoole suunatud klienditeeninduse tulemuslikkust sihtgrupi rahulolu tagamisel, võib tekkida kahjulik ebakõla, mis kajastub ennekõike organisatsiooni-sisese töö tõrgetes ning siseklientuuri vähenenud rahulolus
· Ümberlülituskulud uuele tootele üleminek peab tarbijale korvama kulud toote vahetamiseks. · Kapitalivajadus turule sisenemiseks mida suurem on kapitalivajadus, seda vähem on turule soovijaid. · Suurusest olenematu mahajäämus kuludest juba tegutsevatel ettevõtetel võib olla tagatud juurdepääs odavamale toormele, varasematel aastatel väiksemate kuludega rajatud tootmisbaas, väga soodne asukoht jne. · Juurdepääs turunduskanalitele kaubanduses ei pruugi hulgimüüjad olla huvitatud tundmatust kaubast, mistõttu tuleb juurdepääsuks turunduskanalitele osta riiulikoht. · Õiguslikud piirangud turule sisenemist on võimalik piirata erinevate nõuete (litsents, tegevusluba, minimaalne omakapital jne) kehtestamisega või hoopis ära keelata. · Oluliste ressursside piiratus kõigile ei pruugi jaguda tootmisressursse, mis võivad juba kuuluda seni turul tegutsevatele ettevõtetele.
Ümberlülituskulud – uuele tootele üleminek peab tarbijale korvama kulud toote vahetamiseks. Kapitalivajadus turule sisenemiseks – mida suurem on kapitalivajadus, seda vähem on turule soovijaid. Suurusest olenematu mahajäämus kuludes – juba tegutsevatel ettevõtetel võib olla tagatud juurdepääs odavamale toormele, varasematel aastatel väiksemate kuludega rajatud tootmisbaas, väga soodne asukoht jne. Juurdepääs turunduskanalitele – kaubanduses ei pruugi hulgimüüjad olla huvitatud tundmatust kaubast, mistõttu tuleb juurdepääsuks turustuskanalitele osta riiulikoht. Õiguslikud piirangud – turule sisenemist on võimalik piirata erinevate nõuete (litsents, tegevusluba, minimaalne omakapital jne) kehtestamisega või hoopis ära keelata. Oluliste ressursside piiratus – kõigile ei pruugi jaguda tootmisressursse, mis võivad juba kuuluda seni turul tegutsevatele ettevõtetele. 3
Soovitav on lisaks eeltoodud faktoritele analüüsida ka valdkonna edutegureid, hinnastrateegiaid ja müügikanaleid. Sisenemisbarjäär näitab seda kui lihtne või keeruline on valdkonnas äri alustada. Kas valdkonnas esineb mastaabiefekt (suuremate kogustega eelised, nt toitlustus), kogemuskurvi efekt (kogemuse puudumine tõstab omahinda ja eeldab pikemat sisenemisaega), kas ja kui suurt kapitali eeldab tegevusega alustamine (tootmine vs teenus), ligipääs müügi- ja turunduskanalitele (kas lihtne või keeruline nt kaubanduskettidesse ligipääs), õiguslikud piirangud tegevusloa taotlemisel (nt kõrge kapitali (nt kütus) või erialaspetsialisti nõue (ehitusjärelvalve), tarbijate lojaalsus on madal (kliendid on avatud uutele pakkumistele). Varustajate ehk hankijate võim hankijatena suurettevõtted ei ole tingimustes paindlikud (nt lühikesed maksetähtajad), varustajaid on palju või vähe, tooraine/kauba tellimise võimalus
selle sünnilugu. 3.1 Ajalugu ja taust Millal ettevõte asutati ja millega on senini tegeletud? Millised on ettevõtte senised olulisemad saavutused? Millised on olnud ettevõtte asukoha valiku alused, olemasoleva asukoha eelised/puudused, mõju ärile? Kas ja kuidas mõjutavad ettevõtte tegevust poliitiline keskkond (seadused, litsentsid, maksud, load), oskusteabe kaitstus, kapitali vajadused, juurdepääs turunduskanalitele jms? (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) 3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS Ettevõtte pakutavate toodete ja teenuste (edaspidi kasutatakse lühendamise mõttes vaid sõna toode) ülevaade paikneb viiendas peatükis. Viies peatükk jaguneb kaheks: 1) üks keskendub toodete kirjeldusele (alapeatükk 5.1. Toodete/teenuste kirjeldus); 2) teine nende tootmisprotsessi kirjeldusele (alapeatükk 5.2. Tootmisprotsessi kirjeldus).