juhtida. Klient samas just reeglina ei tea päris täpselt, mida või millist toodet tal on vaja ning seetõttu vajab pidevalt suunamist, juhendamist, nõustamist ja otsuste toetamist. Nagu juba selgus, siis reeglina tarbija ei tea, mida ta tahab. See olukord pole juhtunud just nüüd ja praegu, vaid tegelikult pole ju tarbija kunagi teadnud, mida ta tahab ja tõenäoliselt ei hakka ta seda ka kunagi teadma. Turundusguru Stephen Brown on toonud kasutusele huvitava mõiste nagu retroturundus. Retroturundus keskendubki hüpoteesile, et tarbijad ei soovigi, et neid igal sammul teenindataks. Sõltumata sellest, mida inimesed toodetelt või teenustelt ootavad, ei soovi nad mingil juhul, et ettevõtted nende ees pidevalt koogutaksid. Nad ei taha, et me end kui prostituudid eksponeerime ning neid surmani armastada lubame. Neile meeldiks pigem olukord, kus keegi neid kiusab, paneb neil suu vett jooksma ning piinab
Kontrolli, et reklaamisõnum oleks ASJAKOHANE ja toetaks toote sõnumit või lubadust. Ära seo oma kaubamärki fantastilise ideega, millel pole sinu toote lubadusega seost (Sinisalu, H. 2005). 1.4 Reklaami märgatavuse mõju uuringutest Kas tasub usaldada imagoreklaami märgatavuse mõju, kus öeldakse brändi nimi ja uuringus osalejalt küsitakse, kas ta on hiljuti mõnda reklaami näinud (Reklaami märgatavuse mõju uuringutest 2005)? Pärnu Turunduskonverentsil esinev turundusguru Robert Heath väidab, et kui kasutad reklaami, mille eesmärk on mõjutada emotsioone ja tundeid, ära usalda selliseid 3 mõõdikuid nagu reklaami teadvustamine. Vastasel juhul võib juhtuda, et loobud tegelikult suurepärasest kampaaniast (Reklaami märgatavuse mõju uuringutest 2005). Usaldamatuse põhjuseks toob Heath väite, et tarbijad pööravad üha vähem tähelepanu
kasutamise tulemuslikkust, kuid mõjuvad halvasti tervisele; loodusvarade kasutamine ettevõtete ärilisel eesmärgil jne. Siit saavad alguse ka ettevõtjate käitumise eetilised aspektid, sest tihti tuleb just neil teha valik ühiskonna heaolu ja ettevõtte kasumlikkuse vahel. Sotsiaalne turunduse kontseptsioon Ajendatuna ettevõtete tegevuste mõjust pikas perspektiivis ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele, sõnastas 1980'ndatel aastatel turundusguru Philp Kotler sotsiaalse turunduse kontseptsiooni, milles ta rõhutas, et tasakaalu ei tule otsida mitte ainuüksi tarbija ja tootja vahel, vaid kolme faktori koosmõjus, milleks on tarbijate vajadused ja soovid, ettevõtte eesmärgid ja ühiskonna elukvaliteet (Kotler 1991). Seega peaks kaasaegne turundustegevus olema nii tarbija kui ka ühiskonnakeskne ning paljusid ettevõtteid täna iseloomustabki just selline käitumine. Antud ideoloogiast tulenevalt on algatatud ka mitmeid ettevõtteid
Toote esmapilgul nõrgad kohad võivad saada müügiargumentideks, kui neid õigesti esitada (suur = vastupidav, piiratud müügimahuga = eksklusiivne). (4.) Tootel peab olema müügiargument, vastasel juhul on selle kommunikatsioon keeruline ja kallis (K.Kerem). Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk -8- INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI MÕÕTMINE Turundusguru Heath räägib, et tarbijad pööravad üha vähem tähelepanu reklaamile. Kuna tähelepanu mõjutab mälu, siis ei jää ka reklaamid meelde ja võib järeldada, et see pole ostukäitumist mõjutanud. Kuid on olemas ka teatud tüüpi reklaame, mis toimivad ka madala tähelepanu puhul. Rahvusvahelise konsultatsioonigrupi Cap Gemini Ernst & Young (CGEY) möödunud aastal 3500 täiskasvanu seas läbi viidud kuuekuulise uuringu põhjal on järeldatud, et tarbijad
tundub, et turunduse roll ettevõttes on aja jooksul muutunud üha olulisemaks. Kui varem oli turundusosakond eraldiseisev üksus, mis müüs reklaami, siis nüüd on iga ettevõtte osake oma toodete ja teenustega tihedalt seotud. Seth Godin ütleb oma raamatus ,,Lilla lehm": ,,Kui ettevõttel läheb halvasti, siis on süüdi kõige kõrgem juhtkond, ja probleem on tõenäoliselt selles, et nad juhivad firma, mitte ei turunda toodet" (lk 124). Ka ühe suurima turundusguru Philip Kotleri sõnul on tänapäeva ettevõtte turunduses suur roll just juhil, kes ühes turundajatega peaks otsima uusi viise klientidega vahetumaks suhtlemiseks ningenda ja oma ettevõtte väga selgeks eristamiseks (viide 8). Me liiguks juskui ajas tagasi. Väljendil väga hea on halb ja iganenud maik, me ei taha enam massiga löömist ja parim reklaam on just vana hea kuulujutt meie isiklikus hõimus. Just nagu enne tele- ja trükimeediat.
annaabi.ee 
