Et sünnitusele kaasa aidata, piisab enamasti sellest, kui vastupandamatule pressimissoovile lihtsalt järele anda ning suruda kaasa oma sisetunde järgi. Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmaemand lapse õlad ja ülejäänud keha välja pressida ning võtab vastsündinu õrnalt vastu. Kohe, kui laps on sündinud, võib tal vaja minna ämmaemanda abi ninast ja kurgust lima ning lootevedeliku välja imemiseks, kuigi enamik lastest saab ise sellega suurepäraselt hakkama. Pisut turtsumist, köhimist ning paar korralikku kisapurset käivad asja juurde. Platsenta ja lootekestade väljutamine sünnituse kolmas periood Emakas tõmbub jälle kokku, et platsenta ja lootekestad väljutada. Tekib tunne, nagu sünnitataks suure pehme, sooja tombu. Tuleb veel natuke pressida. Kui päramised on väljunud, kontrollib ämmaemand, ega osa nendest pole emakasse jäänud. Ema ja isa sünnituse ajal Lapse isa saab sünni juures viibides olla toeks naisele ning saada osa
sentimeetri pikkune kunstlik haav, mis aitab lapsel kiiremini sündida. Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmaemand sul lapse õlad ja ülejäänud keha välja pressida ning võtab vastsündinu ettevaatlikult vastu. Võib-olla on sul veel piisavalt energiat, et teda aidata. Hetkel, mil laps on sündinud, võib tarvis minna ämmaemanda abi vastsündinu ninast ja kurgust lima ning lootevedeliku väljaimemiseks, kuigi enamus lapsi saab ise sellega suurepäraselt hakkama. Pisut turtsumist, köhimist ning paar korralikku kisapurset käivad asja juurde. Kui kõik on hästi, pannakse vastsündinu kohe ema kõhule. See on parim paik rahunemiseksja uue keskkonnaga harjumiseks. Sinu kõhu peal lamades tunneb laps sinu soojustja südamelööke väljastpoolt, mitte enam läbi vee. Lähedus ja kontakt, millete saate käed oma lapse ümber põimides, on väga eriline. Hoia oma vastsündinut soojas, anna talle aega ning ta leiab ise tee üles sinu rinnani
Hilissuvel sündinud pojad hukuvad, kui talvitumise alguseks pole nende kehakaal saavutanud vähemalt 400 g. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Eluiga Vabas looduses kuni 5 aastat. Vangistuses on mõned siilid elanud ka 10 aasta vanuseks. Käitumine, suhted inimesega Vaiksel ööl on rohus liikuvat siili kuulda kuni 20 m kaugusele. Konna või suuremat putukat süües matsutab ta kõvasti. Siilide omavahelisel kohtumisel võib täheldada turtsumist ja isegi kaklust. Kätte võttes tõmbub siil kerra ja "podiseb" või turtsub; väga harva teeb valjut kriiskavat häält. Võib hammustada üsna tugevalt, kuid nüride hammaste tõttu inimest harilikult ei kahjusta. Siil harjub inimesega, külastades õuele pandud toitu ja prügipaiku. 8 Mõnes riigis on rajatud nn. "siilihaiglaid" (hedgehog hospitals), kus kosutatakse vigastatult
tavaliselt madal. Viirus on zoonootiline ja levib endeemiliselt. Võib nakatada ka veeolendeid. Patogenees: Infektsioon on subkliinilisest vormist akuutse vormini. Klasiikalise akuutse vormiga paljuneb viirus bronhiaalepiteelis 16 tunniga ja epiteeli nekroosi ja kopsude hüpereemiat. 24 tunni möödudes on näha ploomikarva haavandeid, mis arenevad edasi veel 72 tundi. Kliiniline pilt: Sigadel avaldub haigus hingamisorganite haigestumisena, mis põhjustab köha, turtsumist, nõrevoolu ninast, konjunktiviiti, kehatemperatuuri tõusu (39-40 oC, hingamisraskusi, letargia (varjusurm), kaalulangus, loidust ja isutust. Raskematel juhtudel võib tekkida kopsupõletik. Haigus vältab karjas enamasti nädala. Diagnoosimine: Sigade gripi diagnoos pannakse kliinilistel tunnuste, epidemioloogilise analüüsi, viiruse isoleerimise, selle RNA või antigeeni ning antikehade määramise alusel. Viiruse isoleerimine ja identifitseerimine: Proovide võtmine
käitumist kasutataksegi sageli tülinorimiseks, eriti meessoost isikute poolt. Mõned õpetajad püüavad leevendada seda, mida nad tajuvad õpilase ärritatusena; nad võtavad • Mõnede õpilaste jaoks võivad nende teisesed käitumisviisid olla teatud „erutuse stimulee- turtsumist, puhkimist ja pobisemist märgina, et nad on õpilase rööpast välja viinud. „Troy, Troy, mina ju ei tee reegleid... ole nüüd mõistlik... “. Sellised head kavatsused vaid ületeenindavad rimise“ vormiks – õpilane kasutab oma tähelepanu otsivat käitumist kui „keskkondlikku tusatsemist ja mossitamist. Tavaliselt on parem selliseid käitumisviise taktikaliselt eirata, kuniks stiimulit“.2
annaabi.ee 
