omapära, see on otseselt seotud linna paindliku juhtimise ja puhke-, turismi- ning muude linnas asuvate ettevõtete puudustega sesoonsuse mõjude vähendamise poole. (Narva- Jõesuu linna arengu strateegia ja kava 2004-2014: 9) Turismisihtkoha strateegilise planeerimise esimene oluline samm on olukorra- ehk situatsioonianalüüs. Sihtkoha olukorra analüüsimise võib jagada kahte gruppi: keskkonna- ja ressursside analüüs (Tooman, Müristaja 2008: 42). Sihtkoha turismiressursside analüüsi peamine eesmärk on välja selgitada sihtkoha, regiooni kui terviku, samuti aga selle erinevate piirkondade, omavalitsuste, kogukondade ja turismiettevõtete tugevad ja nõrgad küljed (Tooman, Müristaja 2008: 52). Turismiressursside analüüs peab andma täieliku pildi sihtkoha turismiressursside erinevatest komponentidest. Autorid koostasid Narva-Jõesuu turismiressursside analüüsi turismiga seonduvate sektorite lõikes, võttes aluseks Heli Toomani ja
· turismisektor on sõltuv väliskülastajate teenindamisest (siseturu väiksus ja kohalike elanike madalamad sissetulekud ei suudaks turismisektorit üleval hoida välisturu nõudluse vähenemise korral), · madalad tulud külastaja kohta (odavad kaupu ja teenuseid eelistavate kliendigruppide suur osakaal, lühike siinviibimisaeg, teenuste vähesus või info puudumine). Eesti turismi arengukava 20072013 Eesti turismisektori tugevused . Eesti peamiste turismiressursside ehk turistimagnetite hulka kuuluvad: · ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), · kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), · looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Eesti turismipiirkonnad · pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), · Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala
puhul vastava sihtgrupiga/regiooniga seotud ettevõtted), läbi turismiteenuste kvaliteedi tõstmise (otsesed kasusaajad toetatavate turismiobjektide haldajad / teenuste pakkujad, infrastruktuuri kasutajad). Eesti turismisektori tugevusteks on suures osas riigi kultuuri- ja looduspärand. Omanäolist, hästisäilinud arhitektuuri ja puhast põhjamaist loodust saavad säästva arengu põhimõtteid järgides nautida nii tänased kui tulevased turistid. Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside hulka: · Pealinn Tallinn · kultuuripärand · looduskeskkond · Põhja- ja Ida- Eesti · Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga 9 · Lõuna-Eesti · kaasaegsed ja uuenenud spa-ja heaoluteenused · hea transpordiühendus lähiriikidega Tänases avatud maailmas ei piisa turismisektori jätkusuutlikuks arenguks vaid olemasolevatest vaatamisväärsustest
turisti "sisemise" kogemuse turismisihtkoha "välise" kogemusega. Turismigeograafia on inimgeograafia haru, mis keskendub turismiga seotud inimetegevusele ja regionaalse paiknemise geograafiale hõlmates ka nõudlusest ja pakkumisest tingitud muutusi vastavas ruumilises jaotuses. kirjeldab ja seletab turisti aktiivsuse põhjusi nii regionaalsel, rahvusvahelisel, rahvuslikul kui ka maailma tasemel kirjeldab turismiressursside asukohta ja neid mõjutavaid asjaolusid annab teadmisi, millal, kuidas, ja kus neid ressursse on turismis kasutatud. Turismigeograafia on distsipliin, mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. 29. Turismi sihtkoha mõiste Turism on reisimise almliik, mille all mõeldakse reisimist väljaspool isiku igapäevast elukeskkonda mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks ja mille peamiseks eesmärgiks ei ole sihtkohas tasustatav tegevus.
test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3); · regioon, mille turist valib külastamiseks (Metelka 1990: 46, viidatud Cooper et al 2008: 112 vahendusel); · sihtkoht kui piirkond; lõõgastumis- ja äriline piirkond; turismi sihtkoha tsoon;
annaabi.ee 
