4 1.1 Turu Üldiseloomustus..............................................................................................4 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond...................................................................... 5 1.3 Toote hinnakujundusega seonduvad aspektid..........................................................7 1.4 Edustus ...................................................................................................................9 2. MÕISATE KUI TURISMIKESKUSTE TURU ANALÜÜS .................................... 10 2.1 Konkurentsiteooria.................................................................................................10 2.2 S.W.O.T analüüs...................................................................................................11 2.3 PORTERI viie konkurentsijõu mudel....................................................................12 2.4 PEST - analüüs......................................................
(Hein, Inna-Katrin. ,,Island püüab kampaania abil turismi turgutada". [http://www.tarbija24.ee/?id=271330]) Minu arvates võiks aga Island turismi populaarsuse suurendamiseks kasutada ära ka just vulkaane ja liustikke ning hakata korraldama näiteks erinevaid ekstreemreise vulkaanilistesse piirkondadesse. Maavärinaid, vulkaanipurskeid on võimalik meteoroloogiakeskustes ette ennustada, seega ei seataks turistide elusid päriselt ohtu. Lisaks loob selline lähenemine ka võimalused uute turismikeskuste tekkele ning tööd saavad vanade teenusepakkujate kõrval uued ekstreemreiside korraldajad. Haiti abistamiseks on algatatud mitmeid annetuskampaaniaid ja programme riigil maavärina põhjustatud kahjustustest üle saamiseks ja kannatatute aitamiseks. Usun, et kui suudetakse viia lõpuni ka alustatud turismiarendustööd, võib Haitist saada lähima kümne aasta jooksul vägagi menukas puhkusekoht. Aasta 2010 on olnud traagiline nii Haitile kui Islandile. Loodusõnnetused on nõudnud
sellele, et ei ole piisavalt teenuseid või infot nende kohta, mis motiveeriks neid siin kauem viibima), · kasutamata turismipotentsiaal (Eesti maine tõstmine, eelarvamuste hajutamine, viisaküsimused), · sesoonsus (suvine majutuskohtade ebapiisavus võrreldes talvise väga madala täituvusega, puudus toodetest, mis aitaksid sesoonsusest tingitud nõudlust kuude ja ka nädalapäevade raames ühtlustada), · kontsentreerumine Tallinna ja üksikute teiste turismikeskuste ümber ehk teiste piirkondade vähene atraktiivsus (Tallinna ja Pärnu majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimiste koguarvust), · turismisektor on sõltuv väliskülastajate teenindamisest (siseturu väiksus ja kohalike elanike madalamad sissetulekud ei suudaks turismisektorit üleval hoida välisturu nõudluse vähenemise korral), · madalad tulud külastaja kohta (odavad kaupu ja teenuseid eelistavate kliendigruppide suur osakaal, lühike
valmistatud saarel väga ammustel aegadel, juba siis, kui seda nauditi Aphrodite pidustuste ajal. Kuna ka ristirüütlid soosisid seda veini, rajati saarele suuri viinamarjaistandusi. Saak kogutakse võimalikult hilja ja kuivatatakse enne mahla pressimist päikese käes. 10 7. TRANSPORT 7.1. Bussid ja maanteed Küprose ühsitranspordi eest hoolitsevad autobussid, mis sõidavad suurte linnade ja asulate nind ka turismikeskuste vahel. Kahjuks ei tarvitse kõik bussiliinid olla mugavad . Saare sisemaale jääb paiku, kuhu buss sõidab päevas korra või kaks ja selle abil ei tarvitse mõne kaugema külani pääsedagi. Pole ka bussiliini, mis ühendaks Larnaca lennujaama linna keskusega. Lennujaama minemiseks või sealt lahkumiseks tuleks paratamatult kasutada taksot. Parimaks võimaluseks linnas ringi rändamisel on üüriauto. Küprose teed on head. Suuremaid linnu ja asulaid ühendavad maanteed. Nendel kehtib
ööpäeva, mis viitab sellele, et ei ole piisavalt teenuseid või infot nende kohta, mis motiveeriks neid siin kauem viibima), · kasutamata turismipotentsiaal (Eesti maine tõstmine, eelarvamuste hajutamine, viisaküsimused), · sesoonsus (suvine majutuskohtade ebapiisavus võrreldes talvise väga madala täituvusega, puudus toodetest, mis aitaksid sesoonsusest tingitud nõudlust kuude ja ka nädalapäevade raames ühtlustada), · kontsentreerumine Tallinna ja üksikute teiste turismikeskuste ümber ehk teiste piirkondade vähene atraktiivsus (Tallinna ja Pärnu majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimiste koguarvust), · turismisektor on sõltuv väliskülastajate teenindamisest (siseturu väiksus ja kohalike elanike madalamad sissetulekud ei suudaks turismisektorit üleval hoida välisturu nõudluse vähenemise korral), · madalad tulud külastaja kohta (odavad kaupu ja teenuseid eelistavate
annaabi.ee 
