Marily Lok TK15 Sangaste rukkiküla Asub Valgamaal, Lõuna-Eestis. Sinna pääseb autoga, rattaga, bussiga ja rongiga. MTÜ Sangaste Rukkiküla asutati 2008. aastal Sangaste piirkonna turismiasjaliste koostöövõrgustikuna, eesmärgiga arendada Sangaste valda tuntumaks ja atraktiivsemaks sihtkohaks ning parandada omavahelist koostööd. Aastate jooksul on Sangaste Rukkiküla missioon avardunud - selleks on Sangaste kui elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonna edendamine ühistegevuse kaudu. Sangaste Rukkiküla 26 liikme seas on lisaks turismiettevõtetele ka põllumajandus- ja toidutootmisettevõtted, vabaühendused ja aktiivsed kodanikud. Oma eesmärkide täitmiseks viib
mõjutavad turismivaldkonna otsuseid ja keda need mõjutavad ning kes osalevad külastuselamuse kujunemise protsessis. Arendamine saab olla tulemuslik ja kasulik vaid siis, kui kaasatud on kõik osapooled võimalikult varajases staadiumis. Teabe, kogemuste ja oskuste jagamine, algatuste toetamine, finantseerimine kõik see aitab kaasa arusaamisele ja vastasseisu vähendamisele. (Hall 2005: 168-185; Tooman, Müristaja 2008: 17) Narva- Jõesuu turismiasjaliste hulka kuuluvad kohalikud kogukonnad, erinevad ühendused ja ühingud. Näiteks Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Ida-Virumaa Maavalitsus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Elu, MTÜ Kirderanniku koostöökogu, SA Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet jne. Seisuga 01.01.2010 on Narva-Jõesuus registreeritud 274 ettevõtet sh. 51 FIE-t, 9 aktsiaseltsi, 82 mittetulundusühingut, 120 osaühingut, 1 sihtasutust, 9 tulundusühistut, 2 usaldusühingut
Turismi edendamiseks antud piirkonnas on Kernu vallavalitsus koostöös valla ettevõtjate ja huvigruppidega koostanud piirkonna arengukava. Arengukavas on turismimajandusega seotud asjalised analüüsinud turismi hetkeolukorda, andnud ülevaate sihtkoha teenustest ja toodetest ning määranud edasised tegevused piirkonna arendamiseks. Arengukava kohaselt on Kernu valla peamiseks eesmärgiks koostöö tugevdamine era-, kolmanda ja avaliku sektori vahel. Turismiasjaliste arvates on oluline ühisturundus, mis tähendab, et turismipaketi koostamisse hõlmatakse mitu teenuspakkujat. Sihtkoha turismimajanduse asjalisteks on Kernu vallavalitsus, turismiettevõtjad, kohalik kogukond, rahastajad ja investorid. Turismiettevõtjate eesmärgiks on pakkuda erinevaid teenuseid ja tooteid sihtkohta külastavatele inimestele. Kohalik kogukond korraldab üheskoos üritusi ja projekte, mis meelitavad piirkonda nii välis-kui siseturiste. Näiteks
Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise tegevad külastajad lähiriikidest. Lühike viibimise kestus tuleneb põhiliselt sellest, et ei ole piisavalt välisturistidele huvipakkuvaid ja Eestile omapäraseid ajaveetmisvõimalusi või infot nende kohta, mis motiveeriks välisturiste Eestis kauem viibima. Lisaks teenuste vähesele mitmekesisusele on probleemiks turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet, teenusepakkujate vähene kliendikesksus ja turismiasjaliste ebapiisav koostöö. Eesti on kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides vähe tuntud. Eestil puudub nii nende riikide elanikkonna kui ka reisifirmade silmis selgesti eristatav reisisihi maine. Lähemalasuvates riikides, eriti Rootsis ja Venemaal, takistavad nõudluse suurendamist negatiivsed eelarvamused Eesti kohta. Seoses turismimajanduse kiire arenguga on tekkimas puudus kvalifitseeritud tööjõust, eriti klienditeenindajatest. Juba praegu piirab see
Lähiaastatel on Eesti turismitoote rahvusvahelise konkurentsivõime kriitiliseks eduteguriks kvaliteet. Uuringud ja tagasiside küsitlused näitavad, et Eesti turismitoote füüsiline infrastruktuur on võrreldav Euroopa teiste riikidega. Eristumaks teistest sihtkohtadest tuleb leida uuenduslikke viise toodete arendamisel, kvaliteedi ja klienditeeninduse parendamisel. Seetõttu seatakse eesmärgiks teadlikkuse tõstmine turismisektori kvaliteedi arendamise vajalikkusest, sh turismiasjaliste koolitamine ja teadmiste uuendamine sihtkoha juhtimise, ärijuhtimise, uute toodete arendamise ja juurutamise, turunduse, klienditeeninduse, personalijuhtimise ning muudes valdkondades. Eesti turismitoode peab põhinema säästva turismi printsiipidel majandusliku ja sotsiaalse kasu saamisel tuleb arvestada elu- ja looduskeskkonna, ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse vajadusi. Turismi arendamisel lähtutakse «Säästev Eesti 21» neljast põhieesmärgist:
Selle eesmärgi täitmiseks analüüsitakse turistidega seotud statistikat (saabumised, ööbimised, kulutused jne) ning teostatakse uuringuid sihtturgudel (Põhjamaades, Lääe, Ida ja KeskEuroopas ning siseturul). Sihtrühmadest on uuritud reisikorraldajaid ja lõpptarbijaid ehk potentsiaalseid turiste ning tootekeskselt on uuritud Eesti kui loodusturismisihtkoha ning konverentsi seminariturismisihtkoha potentsiaali. Kõik uuringutulemused on tasuta kasutatavad kõikide turismiasjaliste jaoks. Eestis kasutatavad turismiuuringud on olemuselt peamiselt statistilisi trende iseloomustavad kvantitatiiv, ankeetküsitulustele tuginevad uuringud. Vähem kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid ning uuritavate teemade ring on suhteliselt piiratud külastajauuringud, maineuuringud, potentsiaalse nõudluse uuringud. 74. Turismistatistika põhilised näitajad Maailma TOP10 sihtkohad 2008.a. Saabumiste osas (milj.): Prantsusmaa (79,3) USA (58) Hispaania (57,3) Hiina (53)
annaabi.ee 
