saab selle hõlpsalt asendada. Mosaiikpeegli kokkupanemiseks on kaks peamist viisi: kas radiaalsete lõigete või võrdsete kuusnurksete tükkide kaupa. Praeguste suurte mosaiikteleskoopide puhul on kasutatud enamasti teist varianti, kuigi näiteks Jaapanis peaks 2011 valmima 3,8meetrine teleskoop. Mille peapeegel on kokku sätitud radiaalsetest lõigetest. Adaptiivoptika ehk maapealsete teleskoopide ehitamisel kasutatav tehnoloogia, mille abil kompenseeritakse atmosfääri turbulentsuse tekitatud kujutiste moonutused. Atmosfääri kihtide pidev liikumine põhjustab tähekujutiste pideva värelemise ja kokkuvõttes teleskoobi abil saadavate kujutiste moondumise. Nii nagu aktiivoptika puhul, muudetakse ka adaptiivoptikat rakendades valguse kogumise ajal mingi teleskoobi peegli pinda. Kuna atmosfääri turbulentsuse tekitatud tähekujutiste värelemise ajaskaala hõlmab ainult murdosa sekundist, on adaptiivoptika puhul vaja peegli pinna kuju või asendit sageli muuta.
1. Tuule puhangulisus ja selle põhjused. Tuule kiirus ja suund pole ka lühema aja kestel püsivad. Seda nähtust nimetatakse tuule puhangulisuseks. Puhangulisuse põhjuseks on termiline konvektsioon ja turbulentsuse nähtused õhkkonnas. Õhu tõusvad ja laskuvad voolud esinevad vaheldumisi, kõrvuti. Need protsessid häirivad suurema mastaabiga rõhtsate õhuvoolude suunda ja kiirust, teevad tuule puhanguliseks. Turbulentsuse all mõeldakse väikesi pööriseid voolavas õhus, mis tekivad peamiselt aluspinna kareduse tõttu. Mida karedam on aluspind seda turbulentsem on ka õhu voolamine selle aluspinna kohal. 2. Tuule mõõtmine Tuul kui õhuvoola avaldab dünaamilist rõhku tema teel olevatele takistustele. Sellel põhinebki enamiku tuule mõõtmise instrumentide töö. 3. Tuulelipp, anemomeeter, anemorumbomeeter. Tuulelippu kasutatakse tuule suuna ja kiiruse määramiseks. Et vältida hõõrdumise mõju
M(O2)=16+16=32g/mol. M*sisalduds=8,3*10-3g/l=8,3mg/l Hapnikurikkas vees. 8,3 ppm (parts per million). Temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus vees väheneb. Mida vähem on vesilahuses lahustunud teisi aineid, seda vähem gaasi saab seal lahustuda. Gaaside rõhk on võrdeline tema kontsentratsiooniga. Gaase jagatakse kaheks: 1. gaasid mis veega ei reageeri. 2. gaasid, mis veega reageerivad. (CO2, SO2, NH3, HCl). Segunemise kiirus oleneb difusiooni ja turbulentsuse osasuurusest. Kuna õli ja O2 on mittepolaarsed, siis hapnik lahustub õli-tüüpi vedelikes suhteliselt hästi. Veega reageerivad gaasid(CO2) Kd1 CO2+H2OHCO3+H+ / 3 H2CO (süsihape) Kd-tasakaalu konstant Kd2 HCO3-CO32-+H+ Mõlemas sees H+, kummale poole tasakaalu nihkub, sõltub pH-st. CO2 on rohkem selles vees, kus pH on üle 7 ehk aluseline. Kd1=4,45*107- Kd2=4,69*1011- Mida suurem on Kd, seda rohkem on reaktsioon suunatud saduste tekke sunnas.
4(ae) , kasutatakse turbulentse kiiruse kirjeldamisel z0=ebatasasuse parameter , iseloomustab kaudselt aluspinna ebatasasusi Selle valemi abil saab tuletada horisontaalse keskmise tuulekiiruse valemi kõrgusel z Kiiruse dimension u* - dünaamiline kiirus . z0 on ka ühtlasi kareduse parameeter mis reguleerib kiiruse kasvu kõrgusega . Valemi lihtsustatud kuju oleks nii et sulu peal oleks lihtsalt z . Tegijapoiss 2010 See on Van Mieghem-i pisut keerukam valem aluspinna turbulentsuse arvustamiseks , milles d- on nivoo taimestiku sees , millest kõrgemal algab õhu intensiivne segunemine .Kõrguse suurenedes ei saavuta kiirus mingit konstantset väärtust kuid kiirenemine on aeglustuv . Aluspinnal mõjutavad taimed jne nii tugevalt tuulesuunda et Coriolise jõudu pole mõtet arvestada. Geostroofilised tuuled , kasvades nihkuvad üha paremale vms (kõrgemale liikudes) . Ekman-Okeblomi kihi paksus on seda suurem ,
agregaatidest. Lumeahekasi läbimõõt 3. Mulla termilisele reziimile , tuule puhangulisuseks. Puhangulisuse lume korral. On olemas pinnatuisk, ulatub 10mm. sest lume soojusjuhtivus on ca 10 korda põhjuseks on termiline konvektsioon ja madaltuisk, lumetuisk, lumetorm. Sademete hulk ja nende väiksem kui muldadel. Mida paksem on turbulentsuse nähtused õhkkonnas. Õhu Trombid ja vesipüksid: Tugevad, suure intensiivsus. lumikate, seda suurem on lumikatte pinna ja tõusvad ja laskuvad voolud esinevad purustusjõuga, peaaegu vertikaalse, kuid Sademete intensiivsus (hulk maapinna temperatuuride vahe. vaheldumisi, kõrvuti. Need protsessid kõvera pöörlemisteljega õhukeerised
vasakule.Kõrvalekaldenurk on maapinna lähedal väiksem kui täisnurk,vabas atmosfääris aga lähedane täisnurgale.Kui vaadata pärituult,siis kõrgem õhurõhk jääb taha paremale,madalam rõhk aga ette vasakule.Seda reeglit nim.Buys-Ballot seaduseks.Tuule puhangulisus ja selle põhjused:Tuule kiirus ja ka suund pole ka lühema aja kestel püsivad.Seda nähtust nim. Tuule puhanguliseks.Puhangulisuse põhjuseks on termilise konvektsiooni ja turbulentsuse nähtused õhkkonnas.Õhu tõusvad ja laskuvad voolud esinevad vaheldumisi,kõrvuti.Need protsessid häirivad suurema mastaabiga rõhtsate õhuvoolude suunda ja kiirust,teevad tuule puhanguliseks.Turbulentsuse all mõeldakse väikesi pööriseid voolavas õhus,mis tekivad peamiselt aluspinna kareduse tõttu.Hõõrdumine õhuvoolu ja maa- või merepinda vahel kutsub õhuvoolus esile hulga pööriseid,mis kanduvad õhuvooluga kaasa
otsa. Kiirust mõõdetakse nagu sügavustki sillalt, ripphällist või paadist. Jõe voolukiiruse mõõtmine: Tiivikuga kiirusvertikaalidel, m3/s Akustilise kiirusmõõturiga (põhineb Doppleri efektil) Elektromagneetilise kiirusmõõturiga – mõõturi tekitatud magnetväljas liikuv elektrijuht (nt vesi) indutseerib elektroodipaariga mõõdetava pinge, mis on võrdeline kiirusega. Voolukiiruse mõõtmine tiivikuga: Voolukiirus muutub jõe ristlõikes (turbulentsuse, hõõrdejõudude mõjul), seetõttu tuleb teha kiiruse mõõtmine paljudes punktides risti jõega ja paljudel sügavustel. Kiirus jões muutub (pulseerub), seetõttu tuleb mõõta pikka aega, nt 100 sek. Lävendis valitakse kiirusvertikaalid, millede arv sõltub jõe laiusest. Kiiruspunktide arv sõltub voolu sügavusest. Mõõtmiskestvus 100 sek igas sügavuspunktis, võib ka integraalmeetodil või kiirendatud 50-60 sek (kui vool on kiire)
annaabi.ee 
