Turbokompressoriteareng Sisukord 1.Üle- ja turbolaadimine 2.Turbolaaduri tõhususe tõstmise teed 3.Heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur 4.Muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur 5.Muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur Üle- ja turbolaadimine Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on realiseerida mootori gaasivahetusprotsessi. Seetõttu tuleb GJM-i ehituse juures käsitleda ka ülelaadurite ehitust ja nende tööprintsiipe. Ülelaadurid jagunevad õhulaaduriteks ja turbokompressoriteks. Õhulaadureid on väga erineva ehitusega. Üldjuhul on standardmootorite ülelaadurite poolt arendatav ülerõhk ca 2 bar. Forsseeritud mootoritel kasutatakse sisseimetava õhu vahejahutust. Suure tootlikkusega turbokompressorid omavad eriliiki turbiini juhtimissüsteeme, mille ehitust käsitletakse alljärgnevas. Diiselmootori heitgaasid sisaldavad suures koguses lämmastikoksiidi, mis tuleneb põlemisprotsessi kõrgest rõhust põlemiskambris. ...
kolbmootorite võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaaside energial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. TURBOMOOTORI AJALUGU Turbokompressorite ajalugu algas umbes siis, kui ka esimeste sisepõlemismootorite ehitamine. 1885 - 1896 Gottlieb Daimler ja Rudolph Diesel uurisid võimalusi suurendada toodetavat võimsust ja vähendada tarbitava kütuse kulu põlemiskambrisse suunatava õhu kokkusurumise abil. 1952. aastal teostas рveitsi insener Alfred Buchi esimesena õhu surumise väljalaskegaaside abil, saades seejuures võimsuse kasvu 40%. See sündmus pani aluse turbotehnoloogia pidevale arendusele ja rakendamisele.
Põhiliseks legeerivaks elemendiks on volfram. Suurendab kiirlõiketerase kuumustugevust 500 ...600C juures. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga kõvad. Korrosioonikindlad terased on vastupidavad keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Need terased sisaldavad vähe süsinikku. Korrosioonikindlate terastes põhiliseks legeerivaks elemendiks on kroom. Veel lisatakse korrosioonikindluse tõstmiseks terastesse niklit, titaani, mangaani. Näiteks turbokompressorite labades on kroomi ja niklit. Toiduainete tööstuses kasutatakse teraseid , mis sisaldavad kroomi, niklit, titaani ja mangaani. Kuumustugevad ja kuumuskindlad terased. Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350C on süsinikterased. 350C ...500C juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku
Meetodit kasutatakse enamasti juhul, kui kompressori ajamiks on sisepõlemismootor. Pöörlemissagedust muudetakse sellisel juhul kas käsitsi või automaatselt sõltuvalt töörõhust. Kui kompressori ajam on elektriline, kasutatakse muudetava pooluste arvuga elektrimootorit. Elektriajami puhul on see meetod väga harva kasutusel. 2.3.2.5 Õhu sissevoolu piiramine. Reguleerimine toimub õhu sissevoolu piiramise teel. Meetodit kasutatakse eeskätt kolb- ja turbokompressorite kasutamise korral. 2.3.3 Automaatne reguleerimine Antud reguleerimise korral on kompressor ühes olekus kahest: töötab täiskoormusel või on väljalülitatud. Rõhu tõustes väärtuseni pmax, lülitatakse kompressor välja, sisselülitumine toimub rõhu langemisel väärtuseni pmin. Väärtused pmax ja pmin on etteantavad reguleerimisseadmelt ning need määravad ära sisse- ja väljalülitamissageduse. Selleks et see sagedus püsiks lubatud piires
Meetodit kasutatakse enamasti juhul, kui kompressori ajamiks on sisepõlemismootor. Pöörlemissagedust muudetakse sellisel juhul kas käsitsi või automaatselt sõltuvalt töörõhust. Kui kompressori ajam on elektriline, kasutatakse muudetava pooluste arvuga elektrimootorit. Elektriajami puhul on see meetod väga harva kasutusel. 2.3.2.5 Õhu sissevoolu piiramine. Reguleerimine toimub õhu sissevoolu piiramise teel. Meetodit kasutatakse eeskätt kolb- ja turbokompressorite kasutamise korral. 2.3.3 Automaatne reguleerimine Antud reguleerimise korral on kompressor ühes olekus kahest: töötab täiskoormusel või on väljalülitatud. Rõhu tõustes väärtuseni pmax, lülitatakse kompressor välja, sisselülitumine toimub rõhu langemisel väärtuseni pmin. Väärtused pmax ja pmin on etteantavad reguleerimisseadmelt ning need määravad ära sisse- ja väljalülitamissageduse. Selleks et see sagedus püsiks lubatud piires
Nende läbimõõdu ja lühikeste torude kaudu, millega väheneb lülitakse tööle elektriajamilt töötav ülelaadimisõhu kompressor. seadmete tehnilisest seisukorrast sõltub otseselt reguleerimise gaaside paisumise võimalus enne turbiini, tulemus - põlemisprotsessi täielikkus ja mootori ökonoomsus. - mootori väljalaskegaaside süsteem, mis juhitakse ühele või Erinevate turbokompressorite karakteristikud, mis iseloomustavad Enne kütteaparatuuri sättimist tuleks kontrollida mootori tahhomeetri mitmele turbiinile tuleb grupeerida nii, et erinevate silindrite kompressori kasuteguri, toodetava õhu rõhu (Pk) ja (Gk ) ning näidu vatavust tegelikule väntvõlli pöörete arvule. . impulssrõhud ei kattuks . tarbitava võimsuse omavahelist seost on sarnased tsentrifugaalpumba
Põhiliseks legeerivaks elemendiks on volfram. Suurendab kiirlõiketerase kuumustugevust 500 ...600ºC juures. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga kõvad. Korrosioonikindlad terased on vastupidavad keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Need terased sisaldavad vähe süsinikku. Korrosioonikindlate terastes põhiliseks legeerivaks elemendiks on kroom. Veel lisatakse korrosioonikindluse tõstmiseks terastesse niklit, titaani, mangaani. Näiteks turbokompressorite labades on kroomi ja niklit. Toiduainete tööstuses kasutatakse teraseid , mis sisaldavad kroomi, niklit, titaani ja mangaani. Kuumustugevad ja kuumuskindlad terased. Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased. DIN EN 1008 järgi P265GH, 10CrMo9-10. 350ºC ...500ºC juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel
Põhiliseks legeerivaks elemendiks on volfram. Suurendab kiirlõiketerase kuumustugevust 500 ...600ºC juures. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga kõvad. Korrosioonikindlad terased on vastupidavad keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Need terased sisaldavad vähe süsinikku. Korrosioonikindlate terastes põhiliseks legeerivaks elemendiks on kroom. Veel lisatakse korrosioonikindluse tõstmiseks terastesse niklit, titaani, mangaani. Näiteks turbokompressorite labades on kroomi ja niklit. Toiduainete tööstuses kasutatakse teraseid , mis sisaldavad kroomi, niklit, titaani ja mangaani. Kuumustugevad ja kuumuskindlad terased. Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased. DIN EN 1008 järgi P265GH, 10CrMo9-10. 350ºC ...500ºC juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel
annaabi.ee 
