Temperatuurid alla -10°C või üle 30°C on väga haruldased. Madalamatel aladel jääb aasta keskmine sademete hulk peamiselt 800 ja 1200 mm vahele, kuid võib idapoolsematel aladel olla vähem kui 750 mm ja läänepoolsematel aladel ületada 1500 mm. Mägisematel aladel on aasta keskmine sademete hulk üle 2000 mm Loodusvarad Iirimaal on turba tööstuslik kasutamine laialt levinud. Lisaks on seal loodud riigifirma Bord na Móna, mis haldab turbatootmist Iirimaal toodetakse peamiselt freesturvast, mida kasutatakse elektrijaamades, ning brikett-turvast, mida kasutatakse kodumajapidamistes kütmiseks. Söök Iirimaa kokakunsti iseloomustab lihtsus, traditsioonidest kinnipidamine ning kohalikele toiduainetele ülesehitatud toidusedel. Iirlased söövad tugevasti - eriti rammus on nende hommikusöök, kui taldrikule pannakse peekonit, ube, vorstikesi, praetud mune, tomateid, kartuleid ja leiba või kartulikooke.
peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. - Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. - Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist (ehk loodi kodumaine kütusetööstus). - Loodi keemiatööstus (põlevkivist hakati valmistama kütteõli). - Arenes puidutööstus; tselluloosi- ja paberitööstus. - 1928 läbi viidud rahareformiga (Inglismaalt saadud laenu abil) kadusid käibelt senised margad ja asendati need kroonidega /sentidega. 4. Majanduskriis 1933 1933: 1930-ndate alguse majanduskriis ei tulenenud mitte niivõrd möödalaskmistest
kasutamine väheperspektiivne. On väidetud, et 200-le ruutkilomeetrile paigutatud kaasaegsed tuulikud võiksid katta kogu Eesti elektrienergia tarbe. Kuid tuult on meil sisemaal tagasihoidlikult. Pealegi on tuulegeneraatorite ehitamine väikse tootlikkuse juures väga kallis. Kallis on ka energiavõsa, pilliroo ja põldudel kasvatatava biomassi kasutamine, sest arvestamata jäetakse tavaliselt nende hoolde- ja veokulud. Hüdroressursid Eestis on tühised. Eesti on turbarikas maa, kuid turbatootmist pole keskkonnakaitselistel kaalutlustel võimalik oluliselt suurendada. Kuigi Eesti on metsarikas maa, on ka selle ressursid piiratud ning sama tooret vajatakse teistelgi eesmärkidel. Elekter on oluline kõikjal, olgu see siis tööstuses, teeninduses, olmes või transpordis ning vaatamata loosungitele energia kokkuhoiuks, vajadus tema järele aiva suureneb. Maailm on muutunud ka üha plahvatusohtlikumaks, mistõttu riikidevahelised pinged energiaturul kasvavad
Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist. Loodi keemiatööstus (põlevkivist hakati valmistama kütteõli); arenes puidu-, tselluloosi- ja paberitööstus. 1928 teostatud rahareformiga (Inglismaalt saadud laenu abil) kadusid käibelt senised margad ja asendati need kroonidega. 1930.aastate esimese poole majanduskriis ei tulenenud mitte niivõrd möödalaskmistest siinses majanduspoliitikas, kuivõrd ülemaailmsest majanduskriisist, mis oli puhkenud 1929 sügisel USA-s ning levis seejärel teistesse riikidesse
põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist. Loodi keemiatööstus (põlevkivist hakati valmistama kütteõli); arenes puidu-, tselluloosi- ja paberitööstus. 1928 teostatud rahareformiga (Inglismaalt saadud laenu abil) kadusid käibelt senised margad ja asendati need kroonidega. 1930.aastate esimese poole majanduskriis ei tulenenud mitte niivõrd möödalaskmistest siinses majanduspoliitikas, kuivõrd ülemaailmsest majanduskriisist, mis oli puhkenud 1929 sügisel USA-s ning levis
kasvatamisele. 2. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis baseerusid valdavalt kohalikule toorainele. 3. Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist; seega loodi kodumaine kütusetööstus 4. Loodi keemistööstus (põlevkivist hakati valmistama kütteõli ja bensiini=ESTOIL) 5. Arenes puidutööstus; tselluloosi ja paberitööstus on väiksem kui eesti raamatute kiire kasv, mis tähendas edusamme kirjanduselus (Tammsaare, Tuglas, Under, Gailit jt) 6. 1928-ndal aastal läbi viidud rahareformiga (Inglismaalt saadud laenu abil) kadusid käibelt senised margad
lühendiga G.m.b.H (Piiratud vastutusega äriühing)- Tegemist oli aktsiaseltsidega, kus kogu aktsiakapital kuulus riigile, ning mis tegleesid erinevate majandusharude juhtimise ja kontrollimisega. Põhieesmärgiks oli sõjategevuse ja okupatsiooni finantseerimine. Taolisi koondisi tegutses Eestis üle 50. Balti Õliühing- Kõigi Eesti põlevkivikaevanduste ja põlevkivikeemiaettevõtete tööd korraldas. Saksa turbaühing juhtis kogu Ostlandi Riigikomissariaadi turbatootmist. Ida Kaubandusühing tegeles põllumajandussaaduste ekspordi ja tarvete impordiga. Repressiivasutused, juutide ja mustlaste hävitamine, repressioonid kommunistide ja rahvuslaste vastu, nõukogude sõjavangide olukord: Saksa okupatsiooni aastail hukatu repressiivorganite poolt 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreist olid eestlased, hukkajateks olid samuti eestlased (Metsavennad). Represseeriti Nõukogude okupatsioonivõimude kuritegude eest- Ulatuslikum
annaabi.ee 
