ja leetjad, liivastel tasandikel leet-gleimullad ning mujal mitmesugused gleimullad. Põhja- ja kirdeosa vahelduva pinnamoega aladel on ülekaalus mitmesugused leetunud, leede- ja soomullad. Ligikaudu poole Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealast katavad turvasmullad, ülejäänud (mineraal)muldadest domineerivad liiv ja saviliiv lõimisega mullad. Soomuldadest on kõige enam madalsoomuldi, millele lisanduvad vähesel määral lammimadalsoomullad. Kõik Põhja-Kõrvemaa turbasood on sügavad, ja moodustavad osa veereservuaarist mida kasutatakse Tallinna varustamisel joogiveega. Veekaitseliselt on tähtsad lammimullad, neid leidub peale Soodla ja Valgejõe lammide veel Mustjõe lisaojade Rekka ja Treimani kallastel. Väikeste laikudena leidub lammimuldi ümber järvede. Põllumajandusliku väärtusega muldi on Kõrvemaal väga vähe. Sellest tulenevalt on olnud Põhja-Kõrvemaa läbi aegade väga hõredalt asustatud
keelualal). Telkida ja lõket saab teha selleks ettenähtud kohtades. Keelatud on korjata ja häirida kaitsealuseid liike. [] Puhatu looduskaitseala eeskirjadega saab tutvuda Elektroonilise Riigi Teataja vahendusel aadressil http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=76894 (Puhatu looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine. Vabariigi Valitsuse 21. Jaanuari 1999.a määrus nr.24) KASUTATUD KIRJANDUS 1. M. Orru ,,Eesti turbasood" Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 1995 (lk. 55-56 ja 57-59) 2. http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/269 (vaadatud 03.04.08) 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel523_516.html (vaadatud 03.04.08) 4. U. Valk ,,Eesti sood" Valgus, Tallinn, 1988 (lk.236-241) 5. http://www.eestigiid.ee/?CatID=91&ItemID=823 (vaadatud 03.04.08) 6. http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/324 (vaadatud 03.04.08) 7. http://maetagusevv.ee/index.php?
aga saab alles tuttavaks ning koduseks autori lihtsa, meeleoluka sõnastuse läbi. Laste looduslüürika ongi vaieldamatult J. Oro tugevamaid külgi. Neis luuletustes, kus kõrvuti laante ja põldude elanikega esineb sageli tegelasena ka uudishimulik loodushuviline laps, ilmneb head laste ja looduse tundmist, mis pärineb kahtlemata autori lapsepõlvest, veelgi enam aga tema hilisemast kodust keset Vasalemma metsi ja turbasood. Kirjanikule, kellel nii kodus kui ka kutsetöös kogu elu vältel oli tegemist suure lasteperega, olid enesestki mõista omased maalapse mõtted, meeleolud ja huvid. Pidevalt laste mängu- ja kujutlusmaailmast osa saades on ta seda omalt poolt rikastanud uute tähelepanekute, meeleolude ja fantaasiakildudega. Kui võrrelda J. Oro lasteluulet tema kaasaeglaste K. E. Söödi ja E. Enno loominguga, siis näib ,,Hiir rätsepaks" autoril olevat võib-olla vähem
Merelised süsteemid Ookeanid 0-0,0004 g/m2/aastas Estuaarid ja rannikuveed 0,01- 1,56 Meriheinavööndid 0,84-50 Soolaveelised padurid 0,24-51 Tsüanobakterite matid 1,3276 Mangroovisood 0,03-2,6 Mageveesüsteemid Järved 0,001-0,28 Mageveepadurid 0,01-6 Turbasood 0,05 2,1 Küpressisood 0,39-2,8 Rannikumeri: Seal toimub toitainete aktiivne kasutamine ja vabastamine ja taaskasutamine keskkonnas kiiresti. Kus orgaanika mineraliseeritakse, toimub just setetes ja bakterite kaasabil anaeroobsetes tingimustes – denitrifikatsioon. Ka veesambas on see võimalik, kuid veesammas on õhule. Mõnedes lahtedes regeneeritakse 71% N ja 88% P. denitrifikatsiooni tagajärjel kõrvaldatakse ammoonium
Allikvee, H., Ilomets, M. 1995. Sood ja nende areng - Eesti. Loodus. Tallinn, 327-347 Harak, Ü. 2005. Soode kaitse 2000-2005. - Foorum Eesti soode jätkusuutlik ksutamine. 4-5. 11.2005. Jäneda Ilomets, M. 1998. Sood meie kaasavara Euroopa Liitu. Eesti Loodus, 5/6, 1998 Ilomets, M. 2001. Mis saab jääksoodest? Eesti Loodus, 6 Lotman, A. 2001. Eesti märgalad muutuvas maailmas. - Eesti Loodus, 2-3. Marvet, A. 1999. Turism looduse lävepakul. Eesti Loodus, 3 Orru, M. 1995. Eesti Turbasood. Tallinn, 1995. Ruukel, A., Martsoo, A. 2005. Sooturism - võimalused ja ohud. - Foorum Eesti soode jätkusuutlik kasutamine. 4-5. 11. 2005. Jäneda Savill, P., Evans, J., Auclair, D., Falck, J. 1997. Plantation Silviculture in Europe. Oxford, New York, Tokyo Valk, U. 1995. Soode kasutamine ja kaitse. - Eesti. Loodus. Tallinn, 354-363 Valk, U. 1997. Metsaparandus kui teadusharu. - Metsaparanduse minevik ja tänapäev. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised IX. Valk, U. 2005. Eesti rabad. Tartu
annaabi.ee 
