Novaja Zemlja läänerannikul ja Põhja- Ameerika kirdeosas. Alates 19. sajandi keskelt on lunni levila tugevasti vähenenud otsese inimtegevuse tõttu. Lunni üldpikkus 2629 cm, kaal 440590 g. Nokal on mitu ristivagu. Sulestik on pealt must, alt valge, peaküljed ja kurgualune hallid. Jalad on oranzid. Lunn on vaikne lind. Ainult harva teeb ta kähisevat häält. Lunn asustab pesitsusajal kaljust mererannikut, kus pesitseb kolooniatena. Eriti meeldivad talle pehme turbapinnasega saared, kus on lihtne pesaurge kraapida. Ainult harva pesitsevad nad sügavates kaljupragudes. Linnulaatadel hõivavad lunnid harilikult kõige ülemise vööndi, sest seal on pinnas pehmem. Pesauru kraabib lunn jalgade ja võib-olla noka abil. See on tavaliselt kaarjas, harvem sirge, 12 m, heades tingimustes 3 m sügavune. Vanad, korduvalt kasutatud urud muutuvad mitme kambriga labürintideks. Pesavooderdis on kasin, koosneb rohukulust ja sulgedest ning vahel vetikatest.
Enamikel juhtudel võiks seda pigem lugeda pinna- või ladvatulele järgnevaks järelkustutuseks. Tuli levib maa sees aeglaselt, paarikümnest sentimeetrist mõne meetrini ööpäevas, andes aega töid rahulikult planeerida ja korraldada. Mõnel juhul võib isegi kerkida küsimus maatule kustutamise majanduslikust põhjendatusest. Kui näiteks keset juba ülepõlenud ja kustutatud mineraalmaad on süttinud ka mingi turbapinnasega ala, võiks selle enamikel juhtudel jätta omapead põlema ja suuremaid vihmasid ootama. Päevi või isegi nädalaid kestvat vee pumpamist või vedamist ammu lokaliseeritud tulekahju südamesse võib mõnel juhul klassifitseerida isegi raha raiskamiseks. 31 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 164-165. Teine asi on maatulega, mis ohustab ümbruskonda. Kustutamata ei saa jätta turbamaale tehtud ja põlema jäetud lõkkeid
Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded (edaspidi tuleohutusnõuded) reguleerivad füüsilise ja juriidilise isikuõigusi ja kohustusi tulekahju ärahoidmisel metsas ja muu taimestikuga kaetud tuleohtlikul alal. § 2. Tuleohtlik aeg ja ala (1) Tuleohtlik ala käesoleva määruse tähenduses on metsa ning muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala. (2) Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu, sealhulgas vähemalt kahes üleriigilise levikuga ajalehes. § 3. Nõuded tuleohu vältimiseks (1) Tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud: 1) suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda, summutada või kustutada need veega. (5) Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 16. Metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded ning tuleohtlik aeg (1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud: 1) küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; 2) kuluheina ja roostiku põletamine; 3) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. (2) Päästeamet määrab suure tuleohuga aja ja piirkonna, kus on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine, grillseadme kasutamine, suitsetamine või võõras metsas viibimine. (3) Tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramise korralduse teeb
Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Troofsus toitelisus, kompleksnäitaja, mis väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasetteis akumuleerumise intensiivsust. Tuleohtlik ala metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala. Tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) on tuleohtlikul alal keelatud suitsetamine, lõkke tegemine, raiejäätmete või muu risu ja kulu põletamine, rohket suitsu tekitava risu, põhu jms. põletamine ning muu tegevus, mis põhjustada tulekahju. Tulnukad adventiivtaimed, taimeliigid, mis inimene on tahtmata võõrsilt sisse toonud. Eristatakse ürg- ja uustulnukaid
annaabi.ee 
