• Kopratammid • Inimtegevus–teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine. Järveline teke • Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevatejärvede kinnikasvamine. Taimed on väga niiskes keskkonnas, siis neid kasvab järjest juurde aga ära ei lagune ja tasapisi tekib turvas 8. Sood eestis Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades või mineraalmaa muldade soostudes Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana. Eestis on erinevas arengujärgus soid: •madalsoid, •siirdesoid ja •rabasid. Soo läheb ühest faasist teise seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Enamik allikaid annab soode levikuks Eestis 21,5%, madalsood 57%, siirdesood 12%, rabad 31%. Soode ulatuslik levik on tingitud: •Positiivsest niiskusbilansist
pinnavormid. Kulutusnõod on suhteliselt suurte mõõtmetega suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää liikumisel süvendas ja silus. Kulutusvagumused on avatud negatiivsed pinnavormid, mis on nõgudest pikemad ja kitsamad. 7. Iseloomusta soode teket, arengut ja leviku iseärasusi Eestis. Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades e. mültudes või mineraalmaa muldade soostudes. Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb. Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana suure veesisaldusega orgaanilise ainena. Rabaturbas vett ~13 x rohkem kui taimejäänuseid Eestis on erinevas arengujärgus soid:
olemas mullakamar. 11. Mis on leetumine? Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 12. Mis on soo? Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Plastilistel deformatsioonidel tekkivad kurdmäestikud
liivast ja savist; kujunenud irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes; kuppelmõhnad, lavamõhnad 3) Keeruka ehitusega mõhnad - need on üleminekuvormid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpiline limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted. 7. Iseloomusta soode teket, arengut ja leviku iseärasusi Eestis. Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades e. mültudes või mineraalmaa muldade soostudes. Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb. Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana suure veesisaldusega orgaanilise ainena. Rabaturbas vett ~13 x rohkem kui taimejäänuseid Soo areng Eestis on erinevas arengujärgus soid:
11. Mis on leetumine? Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 12. Mis on soo? Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses.Rikked tekivad habraste deformatsioonide e kivimi purunemise tulemusena. Enamasti on põhjuseks ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi
annaabi.ee 
