Eestikeelne nimi: Kuuseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius deterrimus Kasvukoht ja tingimused: Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal, kus kasvavad kuused. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt, palumetsades, laane-ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel. Söödav või mitte: Võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitse all Iseloomulikud tunnused: Seenekübar kahvatu ning oranz jalg ja kübar. Eestikeelne nimi: Kaseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius torminosus Kasvukoht ja tingimused: Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase-segametsades; juulist novembrini. Söödav või mitte: Pärast kupatamist võib süüa, kuid värskelt mürgine.
pinda Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Soo kuivab kokku, pindala väheneb Taimeliigid surevad välja Õhusaaste suureneb Raba loomadel puudub elupaik ja vajalik söök Rabad Eestis Tegemist on kaitse all oleva kooslusega Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel oluline tähtsus orgaanilisel süsinikul 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist Toiduvõrgustik rabas Video Kakerdaja rabast https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I Rühmasisene tööjaotus Tööülesanneteks olid informatsiooni kogumine, info töötlemine ja grupisisene arutelu, illustratsioonide otsimine ja ettekande ettevalmistamine Grupi liikmed tegid võrdselt tööd ning toimus sujuv koostöö Kasutatud kirjandus http://www.ket.ee/
Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed. Raba hakkaks kuivama. Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal. Kas tegemist on kaitse all oleva kooslusega või haruldusega? Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Alles jäänud soid Eestis 270000-350000 hektarit. 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist. Raba turba tähtsus inimesele. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtete poolt atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti.
rohekaks. Kübara läbimõõt on 4-14 cm. Riisikas eritab oranzi piimmahla, mis värvub 15-30 minuti jooksul veinpunaseks. Eoslehekesed on hele-või tumeoranzid. Seenejalg on oranzi värvi. Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal kus kasvavad kuused. Eestis esineb väga tihti. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt loometsades, palumetsades, sürjametsades, laane- ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel suurte magistraalkivide läheduses kõdusoometsades ja kuusenoorendikes. Kuuseriisika sugulasliik on porgandriisikas ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks. Neid kahte riisikaid saab eristada seenekübara järgi, mis kuuseriisikal on tavaliselt kahvatum, eriti vananedes, ja seenejala järgi, mis porgandriisikal on tihti laiguline. Vananenud kuuseriisikas sarnaneb ka kahkja riisikaga, mille kübar on väga rohekas ja limane. Ükski
Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabaturba keskmine juurdekasv on 1 mm aastas. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad (Sphagnum). Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtete poolt atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti. Kuivendatud taimestikuta turbaalad muutuvad seoses turba orgaanilise aine lagunemisega paraku ise õhku lenduva süsihappegaasi allikateks. 34
Kui siiski on vaja väetada, on piisavaks lämmastikukoguseks tavaliselt 0,5 kg 100 m istutusala kohta. Lämmastikukogust tuleks mõnevõrra suurendada, kui eeloleval vegetatsiooniperioodil on kavas puittaimede tugev noorenduslõikus. Arvestada tuleb sedagi, et mõõdukuse piires püsiv väetamine soodustab mükoriisa arengut. Kasvupinnaste lupjamisvajadust esineb küllalt harva; tingimata vajalik on see vaid juhtudel, kui taimi kasvatatakse turbasubstraadil: konteinerites, amplites, turbaaladel jms. Ka sõredatele kasvupinnastele rajatud spordi- ja golfimurude pH-taset tuleks aeg-ajalt kontrollida. Linnahaljastuse puhul on täheldatud, et pigem esineb probleeme pinnase liigse aluselisuse kui happesusega. Igal konkreetsel juhul tuleks lupjamise või sellest loobumise otsus teha mullaanalüüsi põhjal. 100
annaabi.ee 
